Siin on üks 2014 aasta huvitavamatest fotoaparaatidest. Võimalik, et kõige võimekam kompaktkaamera maailmas. Panasonic Lumix FZ-1000 kuulub tegelikult supersuumkaamerate klassi. Need on sellised peegelkaamera välimusega aparaadid, millel on võimsa suumiga kere külge kinnitatud objektiiv ja manuaalrežiimid, kuid mis oma pisikese sensori ja väikese avaga hämaras just eriti head pildikvaliteeti ei paku. Panasonic FZ1000 on aga teistsugune supersuum. Selle suur, 1″ tüüpi sensor ning valgusjõuline 16x suumi ja f/2.8-4.0 avaga objektiiv tõotavad pakkuda head pildikvaliteeti ka hämaramates valgustingimustes.

Selliseid – suurema sensori ja valgusjõulisema objektiiviga supersuumkaameraid on peale Panasonic FZ1000 olemas vaid veel ainult üks. Sony Cyber-Shot RX10 on samuti 1″ sensoriga supersuum, selle suumikordaja on aga poole väiksem ja objektiiv kogu suumi ulatuses 2.8 avaga. Panasonicu kaameral on aga üks suur trump. Videorežiim. FZ1000 on minu teada esimene kompaktkaamera maailmas, mis salvestab 4K lahutusvõimega videot. Lisaks sellele videole on Panasonicu kaameral veel palju muid suurepäraseid omadusi ja funktsioone, mida kompaktkaameralt ei ootakski. Vaatame lähemalt – nii kaamerat ennast kui ka neid funktsioone.

Vaatleme esmalt Panasonic FZ1000 olulisemaid omadusi. Parema ülevaate saamiseks võrdleme neid ainukese konkurendi – Sony RX10 supersuumkaameraga:

Panasonic FZ1000 olulisemad omadused – võrrelduna Sony RX10 kaameraga

	Panasonic FZ-1000	Sony RX10
Sensor	1″ tüüpi, 20 MP CMOS	1″ tüüpi, 20 MP CMOS
ISO ulatus	125-12800 (võimendusega 25 600)	125-12800 (võimendusega 12800)
Objektiiv (suum)	16 x	8,3 x
Objektiiv (fookuskaugus 35mm ekv)	25-400 mm	24-200 mm
Objektiiv (maksimaalne ava)	f/2.8-4.0	f/2.8
Lähim teravustamiskaugus	3 cm
Manuaalne teravustamine	Jah	Jah
Sarivõte	12 fps	10 fps
Värinastabilisaator	Optiline, 5-tasapinnaline	Optiline
Max suurusega video	4K video 3840 x 2160 24 fps 100Mbps	Full HD 1920 x 1080 60 fps
Max kaadrisagedusega video	Full HD 1920 x 1080 60 fps	Full HD 1920 x 1080 60 fps
Sisseh. stereomikrofon	Jah	Jah
3.5 mm audio sisend	Jah	Jah
Korpus	Metallist (alumiinium)	Magneesiumsulam
LCD-ekraan	3″, 921 000 px	3″, 1 228 800 px
Elektrooniline pildiotsija	0,7x suurendus 100% kaadri katvus 2 359 000 px	0,7x suurendus 100% kaadri katvus 1 440 000 px
Kiireim säriaeg	1/16 000 sekundit	1/3200 sekundit
Pildiprogrammid	25 erinevat	9 erinevat
Välklambi max valgustuskaugus	13,50 m	10,20 m
Aku vastupidavus	360 kaadrit 1 laadimiskorraga	420 kaadrit 1 laadimiskorraga
Hind Photopointis (31.10.2014)	849€	999€

Tabelist on näha, et tehniliste omaduste alusel on üsna keeruline üht kaamerat teisele eelistada. Sony trumpideks on tugevam magneesiumsulamist kere, valgusjõulisem objektiiv 200mm asendis, parem LCD-ekraan ja aku vastupidavus. Panasonic trumpab aga vastase poole võimsama suumi, parema pildiotsija, 4K videosalvestuse ja kiirema säriajaga. Selline pilt paistab kuivast tooteandmete võrdlusest. Vaatame aga nüüd, milline FZ1000 tegelikult on.

Karbis on: Panasonic FZ1000 kompaktkaamera, kaamerarihm, toitekaabel, USB-kaabel, objektiivikork, päikesevarjuk, akulaadija, aku, kasutusjuhendid ning CD-plaat mille peal on paljukiidetud pilditöötluskarkvara Silkypix.

Panasonic FZ1000 on küll kompaktkaamera, kompaktseks seda aga vaevalt et pidada saab. Tegelikult on see ju suuremgi, kui mõni pisem soodsama klassi peegelkaamera nagu näiteks Pentax K-s1 või Canon EOS 100D. Lisaks sellele et kaamera kere on üsna lai, on selle ees olev objektiiv lausa ebaloomulikult matsakas. Objektiivi teistsugune pinnaviimistlus veel rõhutab tunnet, nagu oleks tegu ülemõõdulise võõrkehana normaalsuuruses aparaadi ees. Võõrkehaga aga mingil juhul tegemist ei ole, sest eemaldada seda objektiivi – erinevalt peegelkaamera objektiividest – ei saa. Tähelepanuväärse lisandusena on komplektis ka päikesevarjuk.

FZ1000 objektiiv on valmistatud metallist – sellisest õhukesest alumiiniumist, nagu näiteks LX-7 kompaktkaamera. Kaamera kere tundub aga olevat plastikust. Siit joonistubki välja minu olulisim etteheide sellele aparaadile. Selle korpus ei tundu käes nii kvaliteetne, nagu võiks 800+ eurot maksvast kaamerast oodata. Objektiiv kumiseb nagu oleks seest tühi ning kogu komplekt tundub oma mõõtmete kohta kahtlaselt kerge, pildiotsija turritab tagant kaugele välja nii et LCD-ekraanilt tihti raske midagi näna on. FZ1000 koostekvaliteet jääb kaugele maha tummisest magneesiumsulamist Sony RX10 aparaadi koostekvaliteedist.

Tundub, nagu oleks Panasonic säästnud raha korpuselt et selle arvelt siis lisada kaamerale rohkem funktsionaalsust. Sest funktsionaalsuse poolest – nagu näeme allpool – hakkab FZ1000 juba astuma kandadele vaat et GH4 kaameralegi…

Kaameraga on kaasa pandud korralik akulaadija. Sony teatavasti on läinud seda teed, et eraldi akulaadijaid oma kaameratega kaasa ei pane ning aku laadimiseks tuleb kaamera ise vooluvõrku ühendada.

Nii aku kui ka mälukaart sisestatakse kaamera all olevasse pessa. 4K video filmimiseks piisab täiesti Class 10 SD-mälukaardi kiirusest. Kuna video võtab päris palju ruumi, siis on soovitatavad mälukaardid 16 GB või suurema mahuga.

Liitiumaku mahtuvuseks on 1200 mAh ning selle akuga saab Panasonicu andmetel pildistada 1 laadimiskorraga 360 kaadrit. See on keskmine tulemus.

Tuleb kindlasti täpsustada – korpuse koostekvaliteet jätab soovida ainult makrotasandil. See tähendab: üldise kaalu-suuruse tasakaalu tunnetuses. Kui vaadelda detaile nagu nupud, kettad, kummeeritud pinnad – siis on kõik suurepärane. Kummeeritud pinnad käepidemel ja mujal võiksid ehk olla pisut pehmemad kuid see-eest on neid jagunud ohtralt nii kaamera külgedele kui ka tagaküljele.

Juhtnuppe on FZ-1000 pinnale – nii üles kui ka tagaküljele – jagunud ohtralt. Suumimine toimub päästiku ümber olevast nihikust kuid suumifunktsiooni saab ühe heeblitõmbega omistada ka objektiivi ümber olevale rõngale. Mõlemad juhivad suumi elektrooniliselt – mitte mehaaniliselt nagu näiteks Fujifilm HS50 supersuumkaameral.

Kaamera pealt leiame nii stereomikrofoni kui ka välgukinga.

Paremal pool kaamera peal on programmiratas ning veel mitmesuguseid funktsiooninuppe. Lisaks on siin punasega tähistatud video salvestamise nupp. Kui sellele mingis pildistamisrežiimis vajutada, siis hakkab kaamera filmima automaatse säri ja Full HD kvaliteediga videot. Säri reguleerimiseks ning valitud kvaliteediga filmimiseks tuleb esmalt keerata programmiratas manuaalse video salvestamise asendisse.

Vasakul ülal on üks väärt ratas, mille abil saab kiirelt lülitada sari- või aegvõtte režiimile või pildistada näiteks särikahveldusega kaadreid.

Kaamera tagaküljel on välja keeratav ja pööratav LCD-ekraan, millel piksleid ilusa terava pildi näitamiseks rahuldavalt palju. Ekraan on oma pesast välja keeratav ja igatpidi pööratav. Kinnastega on seda aga päris võimatu oma pesast kätte saada.

Elektrooniline pildiotsija on üks Panasonic FZ-1000 tugevaid külgi. See on niivõrd hea lahutusvõimega, et pilt on selge ja üldse mitte piksline. Ka kaadrisagedus on suurepärane nii et isegi kiirema kaamera liigutamise korral ei uju pilt silma ees – erinevalt näiteks hiljuti karbist välja võetud Fujifilm X30 kompaktkaamerast. Korralikult on pildiotsija varustatud silmasensoriga ja dioptrikorrektsiooniga.

Panasonic FZ1000 objektiivi ümber on sujuvalt liikuv ratas, millega on hea manuaalselt teravustada või suumida. Seadistuste muutmiseks ei ole objektiivirõngas just kõige mugavam. Kuid pole hullu, sest kaamera taga on valikuketas, mis toimib suurepäraselt. Seda on mugav käsitseda ning seda saab lisaks keeramisele ka nupuna alla vajutada. Nõnda on hea manuaalrežiimis juhtida ava ja säriaega neid nupuvajutusega vaheldumisi aktiveerides. Fn3 nupu alla seadistasin ma ISO valiku ja nii sain väga lihtsalt muuta kõike kolme olulisemat säriparameetrit.

Suurepärane lisandus on pildiotsija kõrval asuv heebliga nupukombinatsioon, kust saab muuta teravustamisrežiime ja lukustada autofookust. Nuppude ja käsitsetavuse poolest on FZ1000 väga hea kaamera sest seda saab väga paindlikult enda käe järele seadistada.

Pildiotsija puhul on häiriv, et kuna see ulatub enam kui 2 cm võrra kaamera tagakülje tasapinnast väljapoole, varjutab see pealtvaates LCD-ekraani. Sellisel juhul tuleb see ekraan oma pesast välja katkuda.

Kaamera paremal pool eraldi katte all on 3.5mm mikrofonipesa. Vasakul pool, suurema kummilataka all on aga kaugjuhtimispuldi pesa, HDMI pesa ja multifunktsionaalne ühenduspesa arvutiga ja AV süsteemiga ühendamiseks.

Nuppe on jagunud ka objektiivi paremale küljele. Ülemisest saab vahetada objektiivi peal oleva valikuratta funktsiooni – teravustamine või suum. Alumisest saab optilist värinastabilisaatorit välja lülitada – seda läheb vaja siis, kui pildistate statiivilt.

Mitmes kohas internetis on kurdetud, et Panasonic FZ-1000 kaamera teeb töötades iseloomulikku suminat. Tõepoolest – ühtlase tooniga vaikset suminat kostab ka minu karbist välja võetud FZ-1000 puhul. Tavaliselt teeb sellist heli värinastabilisaator, kuid selle kaamera juures mitte – sumin ei kao ka siis kui stabilisaator välja lülitada. Samas on see üsna vaikne ning mind isiklikult pildistamise juures mingil viisil ei sega.

 

FZ-1000 LCD-ekraanile saab kuvada kõikvõimalikud kellad ja viled alustades elektroonilise loodi ja helitugevude indikaatoritega ja lõpetades Peaking funktsiooni ja Zebra mustrite ja histogrammi ja… kõige muuga. See, mida täpselt ekraanil näidatakse, on menüüs täpselt kohandatav.

 

FZ-1000 kiirmenüü näeb välja selline. Üleval ja all on erinevad parameetrid, mida saab valida parem-vasak nuppudega ning keskel näidatakse valitud parameetri väärtusi. Kiirmenüü avaneb tehaseseadetes Fn3 nupule vajutades.

 

Teravustamisrežiime saab valida pildiotsija kõrval oleva heebli abil. Neljasuunalise nupu vasakpoolsele osale vajutades avaneb aga veel 6 erinevat automaatse teravustamise režiimi. Olgu ära öeldud, et autofookus on sellel kaameral tõeliselt hea ja – isegi põnev. Selle kirjeldamine läheb aga käesoleva karbist-välja postituse raamest välja. Sellest saab lähemalt lugeda peagi Digitestis avalikustatavast FZ-1000 ülevaatest.

 

Kiirvalikud nagu ISO, värvustasakaal ja muu säärane kuvatakse ekraani allääres – et kadreering silmist ei läheks.

FZ1000 vast kõige magusamaks ja erilisemaks omaduseks on siiski 4K video salvestus – 100 Mbps andmesagedusega. Ning kui kaamerad nagu Panasonic GH4 või Sony A7s vajavad 4K video jaoks välist salvestit, siis FZ1000 filmib seda tavalisele Class 10 SD mälukaardile. See terav detailne pilt, mida 4K pakub, on igatahes väärt vaatamist. Usun, et kes seda kord proovinud on, see mõistab et Full HD on peagi minevik.

Panasonic FZ1000 kaamera menüü on keeruline. Väga keeruline. Ühe saki all võib olla koguni 8 erinevat lehte ning keskmise valikuni jõudmiseks peab päris palju ketrama. Funktsioone ja seadistusi on peamenüüs tõeliselt palju – kasvõi näiteks igasugused LCD-ekraanile kuvatavad abividinad alustades särituse monitoorimiseks vajalikest erinevat tüüpi Zebra triipudest lõpetades manuaalse teravustamise suurendusaladega. Samuti on FZ1000 aparaati sisse ehitatud intervalomeeter time-lapse filmide tegemiseks.

Viis kaamera peal olevat juhtnuppu on paindlikult seadistatavad. Valida saab 11 erineva funktsiooni seast. Tõsisematele fotohuvilistele, kel on juba välja kujunenud kaamera käsitlemiseelistused, on selline enda käe järgi seadistamine kindlasti suureks plussiks. Kes näiteks WiFi funktsionaalsust ei kasuta, saab selle nupu alla seadistada sootuks miskit muud igapäevasemat.

Kui programmiratas keerata SCN asendisse, saab ekraanilt valida 25 erineva pildiprogrammi seast soovitu. Kõige viimane pildiprogramm on panoraami pildistamine. Kaamerat küljelt küljele liigutades salvestab aparaat pika panoraami. Kusjuures kui pisut otsida, siis leiab kannatlikum fotograaf üles ka selle koha, kust saab seadistada panoraami pildistamise suunda. Soovitan valida pildistamissuunaks “ülevalt alla”. Siis saab kaamera keerata portrait asendisse ja salvestada tavalisest hoopis kõrgemat horisontaalset panoraami.

Panasonic FZ1000 on tõeline kõik-ühes fotokaamera. See on mõeldud fotohuvilistele, kes soovivad ühteainsat võimekat kaamerat, millega saaks filmida ja pildistada kõike. Nii päevavalgel, õhtuhämaruses kui ka statiivi kasutades öösel. Mõõtmetelt on FZ1000 suur ja kindlasti mitte kompaktkaamerale omaselt taskusse sobiv kuid see-eest mugavalt käsitsetav nii ergonoomika kui ka juhtnuppude kvantiteedi ja kvaliteedi mõttes. Selle kaamera kõige olulisemateks trumpideks on tipptasemel pildiotsija ning 4K videosalvestus. Etteruttavalt võin öelda, et pildikvaliteedi ja eriti just videokvaliteedi poolest ei pea seda kaamerat ostes muretsema – need on tipptasemel. Kui head täpselt – seda saab lähemalt lugeda juba lähinädalail Digitesti veebilehel avaldatavas ülevaates.

Ei ole just tavaline, et soetad endale uue asja ja pärast saad veel osa raha tagasi. Kuid valitud Canoni toodete puhul saab, aga just nii olema – tagastatavad summad ulatuvad lausa 300 euroni.

Ostes Photopointist Canon EOS 7D Mark II või Canon EOS 70D kere* ja sinna juurde valitud Canoni objektiivi (vt. tabelist), saad osa ostusumma Canonilt tagasi. Kampaaniaobjektiivi vôib soovi korral osta kaamerale lisaks ka hiljem, kuid ost peab olema sooritatud kampaaniaperioodi sees.

Canon EOS 7D Mark II peegelkaamera puhul on tegemist tõelise “loomaga.” Kaks Digic 6 protsessorit annavad sellele 10 fps sarivõtte võimekuse ja 65 eriti tundlikupunktiga teravustamissensor hoiab imetlusväärselt fookuses ka kiirema liikumise. Muljetavaldav on ka EOS 7D Mark II teravustamine videorežiimil. Sobib pildistamiseks looduspiltidest kuni motospordini. NB! Esimene partii Canon EOS 7D Mk II kaameraid saabub novembri jooksul.

Suure jõudlusega Canon EOS 70D on kaamera, millega saad hetke jäädvustada hämmastavate fotode või täis-HD-videona. See on kaamera, mille kiire 7 kaadrit/s täislahutusega sarivõte aitab lihtsalt jäädvustada kiireid spordi või metsiku looduse tegevusi.

Kuna raha maksab tagasi Canon, siis meie sulle raharulle letile ei laota. Et Canoni fototehnika ostult raha tagasi saada, tuleb Photopointist sooritatud ost nõuetekohaselt registreerida Canoni veebilehel.

Kampaaniatoodete ostuperiood kestab 30. oktoober 2014 kuni 3. veebruar 2015.

Täpsed juhised ja tingimused leiad Canoni kampaania veebilehelt

* Canon EOS 70D puhul kehtib kampaania ka komplektidele, mis sisaldavad tabelis välja toodud objektiivi.

• Vaata EOS 70D peegelkaamera “karbist välja” fotoseeriat
• Loe lähemalt Canon EOS 70D ülevaadet Digitest.ee lehel 

• Canon EOS 7D Mark II Photokina 2014 messil

Miks peaks peegelkaamera olema tingimata musta värvi? Kas sellepärast, et nii on alati olnud? Või sellepärast, et mõni habemega fotoproff nii ütles? Või sellepärast, et igal pool ainult musta värvi aparaate müüaksegi?

2014 aastal võib igaüks ise otsustada, mis värvi kaamera tal on, sest Photopointi jõudsid just täna kohale 9 erinevas värvitoonis Pentax K-S1 peegelkaamerad. Koos seniste musta, valge ja sinisega on K-S1 värvitoone nüüd 12 erinevat. Milline sulle meeldib? Vaata altpoolt suuremaid pilte ja anna sellesama postituse kommentaariumis teada:    

Pentax K-S1 pildistamisvõimekuse, LED-tulede ja disaini kohta vaata lähemalt siinsamas blogis “Karbist-välja” artiklist.

Pentax K-S1 Midnight Black

Pentax K-S1 Dawn Purple

Pentax K-S1 Moon Silver

Pentax K-S1 Dusk Gold

Pentax K-S1 Sunset Orange

Pentax K-S1 Tweed Gray

Pentax K-S1 Denim Blue

Pentax K-S1 Linen Brown

Pentax K-S1 Cotton Beige

Pentax K-S1 sinine

Pentax K-S1 valge

Pentax K-S1 must

Ricoh esitleb täna uut objektiivi HD PENTAX-DA 16-85mm F3.5-5.6 ED DC WR. See on mõeldud kasutamiseks Pentax peegelkaamerate ees igatpidi parema ja kvaliteetsema alternatiivina tavalistele 18-55mm F3.5-5.6 komplektobjektiividele. Miks uus 16-85mm siis komplektobjektiivist parem on?

Esiteks juba suurema fookuskauguste ulatuse poolest. Teiseks objektiivisisese ED teravustamismootori poolest, mis muudab autofookuse kiireks ja vaikseks. Ja kolmandaks muidugi pildikvaliteedi poolest, sest selle objektiivi läätsedele on kantud Pentaxi HD vääristus ja optilises konstruktsioonis on värvus- ja geomeetriliste moonutuste vastu võitlemas üks madala dispersiooniastmega lääts ja üks asfääriline lääts.

16-85mm F3.5-5.6 objektiiv on varustatud ilmastikukindlate tihenditega ja sobib seega ideaalselt kokku K-50 ja K-3 kaameratega, mille korpused samuti ilmastikukindlad on. Objektiivi on turule oodata detsembri alguses ning selle soovituslikuks jaehinnaks Euroopas on määratud 649€.

Pentax 16-85mm F3.5-5.6 objektiivi olulisemad omadused

• Fookuskaugus 16 – 85 mm (35 mm ekvivalendina 24,5 – 130 mm)
• Bajonett KAF3
• Maksimaalne ava f/3.5 – 5.6
• Minimaalne ava f/22 – 38
• Optiline konstruktsioon 16 elementi 12 grupis
• Vaatenurk 83 – 19° (Pentax digipeeglite ees)
• Min. teravustamiskaugus 0.35 m
• Maks. suurendus 0.26 x
• Filtrikeere 72 mm
• Diafragmalabade arv 7 (ümar ava)
• Diameeter: 78mm, pikkus: 94 mm
• Kaal: 488g
• Komplektis päikesevarjuk, objektiivikork ja tagakork

Pentax 16-85mm F3.5-5.6 objektiivi tootefotod

Jaapani optikatootja Tamron annab teada, et on seisuga 30 september 2014 valmistanud enam kui 5 miljonit supersuumobjektiivi. See kogus on valminud viimase 22 aasta jooksul, kusjuures esimeseks taoliseks mudeliks oli 1992 aastal turule paisatud  AF28-200mm F/3.8-5.6 Aspherical. Kõige viimaseks selliseks on aga maailma võimsaima suumiga peegelkamaeraobjektiiv 16-300mm F/3.5-6.3 VC PZD MACRO. Nende kahe vahele jääb 14 supersuumobjektiivi, millest 7 on müügil ka praegu.

Tähele tuleb panna, et see 5 miljonit ei hõlma kaugeltki mitte kõiki Tamroni objektiive vaid ainult neid, mille suumikordajaks on 7x või enam. Selle tulemusega võib Tamron end ilmselt pidada kõige suuremaks supersuumobjektiivide valmistajaks maailmas. Suumobjektiivid on igal juhul olnudki Tamroni olulisimaks spetsialiteediks juba aastakümneid.

Mis on supersuumobjektiivid?

Supersuumideks nimetatakse objektiive, mille fookuskauguste vahemik katab lainurkasendi fookuskaugused ning ulatub ka teleasendisse ning mille suumikordajaks on vähemalt 7x. Traditsioonilised supersuumobjektiivide fookuskaugused on 28-200 ja 28-300mm.

Soodsamate peegelkaamerate omanikud (poolkaadersensoriga) peaksid silmas pidama, et 28mm vaatenurk ei pruugi olla laiemate vaadete ja siseruumides pildistamise jaoks piisavalt lai. Algaja fotohuviline peaks vaatama supersuumide poole, mille fookuskaugused algavad 18mm pealt ja lõpevad  200, 250 või isegi 270mm juures.

Uuemate supersuumide pildikvaliteet on heal tasemel. Kindlasti ei ole aga supersuumi pilt nii terav ja kontrastne, nagu seda on kahe, sama fookuskaugust katva suumobjektiivi pakutav (näiteks 17-55mm + 70-250mm). Maksimaalselt välja suumituna on telesuumid reeglina päris pimedad – avaga 5,6 või koguni 6.3.

Samas on supersuumi eeliseks mugavus ning kiirus pildistamisel. Fotograafil ei ole vaja vahetada objektiive – tüütu tegevus mille käigus võib hea hetke koguni maha magada. Ka sobib supersuum oma kerge kaalu ja väikeste mõõtmete tõttu hästi reisile kaasa võtmiseks.

Tamroni supersuumobjektiivid

• Tamron 16-300mm
  • Canoni, Nikoni ja Sony poolkaadersensoriga peegelkaameratele
  • Vaata Point TV videot siit
  • Vaata objektiivi Photopointi veebipoes
• Tamron 28-300mm
  • Canoni ja Nikoni täiskaadersensoriga peegelkaameratele
  • Vaata Point TV videot siit
  • Vaata objektiivi Photopointi veebipoes