Kuidas Sina tavaliselt oma parimaid sõpru või kallimat sõbrapäeval meeles pead? Saadad kaardi, viid lilli või kommikarbi? Meie soovitame tänavu olla loovad ning neid hämmastada isikupäraste ja ainulaadsete fotomeenetega, kuhu peale on trükitud sinu soovitud pilt.

Kuna sõbrapäev ongi lähenemas, siis kuni 8. veebruarini on absoluutselt kõik fotomeened, olenemata kas need on südamekujulised, karvased, tiksuvad või maagilised, 20% soodsamad.

Oluline on teada, et meenete valmistamine võtab aega 5 päeva. Seega, kui soovid kingituse sõbrale üle anda õigel päeval, tee tellimus hiljemalt 8. veebruaril. PS! Fotomeenete lehel kampaaniaperioodil kuvatavad hinnad ongi juba soodushinnad.

Emotsioone loovaid fotomeeneid meisterdama – www.fotomeened.ee ›  

Juba detsembri lõpus lekkis veebiruumi huvitav info Olympuse peatse uue hübriidkaamera kohta, millest ka siinsamas ajaveebis kirjutasime. Selle info kohaselt peaks E-M5 hübriidi järglane võimaldama sensori nihutamise teel pildistada 40 MP suuruseid fotosid, olema ilmastikukindla korpusega ja filmima 4K videot 24/25/30 kaadrit sekundis.

Nüüdseks on veebiruumi valla pääsenud nii olulisemate tehniliste andmete loetelu kui ka autentsena näivad tootefotod. Uue kaamera nimeks teatakse olevat Olympus E-M5 II ning see peaks nii korpuse kui ka funktsionaalsuse poolest olema üsna sarnane praegusele lipulaevale OM-D E-M1. Päris suureks sammuks on korpuse tugevamaks ja ilmastikukindlamaks muutmine.

40 MP fotode pildistamise režiim töötab väidetavalt ainult statiivilt pildistades – see on ka igati loogiline. Kaamera pildistab selles režiimis 8 fotot, nihutades sensorit iga foto tegemise ajal poole piksli võrra ja paneb siis ise kokku ühe suure 40MP mõõtmetega foto, mis on muuhulgas garanteeritult vaba Moire ja aliasing artefaktidest.

Värskeima info kohaselt on E-M5 kaamera omadused järgmised:

• Magneesiumsulamist valmistatud korpus
• Korpus on tolmu- ja ilmastikukindel ning ka külmakindel (sarnaselt E-M1 kaamerale)
• 16 MP sensor (sama mis E-M1 kaamera sees)
• TruePic VII pildiprotsessor
• 5-suunaline värinastabilisaator (väidetavalt 5 stopi ulatuses efektiivsusega)
• Full HD video max kaadrisagedusega 60 kaadrit sekundis progressiivseltVideo maksimaalne andmesagedus: 77 Mbps
•  3″ puutetundlik 1 040 000 pikslit mahutav nurga alla seatav LCD
• 2.36 miljoni piksliga elektrooniline pildiotsija
• Sisseehitatud WiFi, distantsilt juhtimise võimalus nutiseadme abil
•  40MP fotode pildistamise funktsioon.

Nagu ülalolevatest tooteandmetest näha, siis 4K videot E-M5 kaameralt loota ei maksa. Kaamera avalikustamise ajaks teatakse olevat 05 veebruar, Eesti aja järgi kell kell 07:00 hommikul. Arvatavasti presenteeritakse seda 12. veebruaril Jaapanis algaval CP+ fotomessil – seal on oma videokaameratega kohal ka Photopointi ajaveeb. 

Allikas: 43 rumours.com

DJI esitles oma esimest tavakasutaja hinnaklassi ja omadustega drooni 2013 jaanuaris. Kahe aastaga on see Hiina ettevõte tõusnud maailma kõige tuntumaks droonivalmistajaks. Kuulsuse on DJI-le toonud just nimelt needsamad kõige soodsamad Phantom-seeria droonid – uusima neist võtsime hiljuti karbist välja ka siinsamas Photopointi ajaveebis (vaata artiklit siit). Foto- ja videoentusiastid ning professionaalid, kes on vajanud Phantom`ist võimsamat, paremate võimaluste ja vähem pilti moonutava kaameraga drooni, on siiamaani pidanud vaatama DJi Spreading Wings seeria poole. Nende hind koos lisavarustusega ja ilma kaamerata tuleb kaugelt üle 5000€. Eks DJI tundis, et algtaseme “Phantomi” ja profitaseme “Spreading Wings” vahel haigutab tükk maad tühjust suur lahmakas nõudlust. Seetõttu valmistatigi droon nimega Inspire 1.

DJI Inspire 1 on mõeldud eelkõige neile fotograafidele ja videograaafidele, kes tegelevad aerofotode ja videotega tõsisemal tasandil. Erinevalt Spreading Wings seeriast, kus huviline peab ostma sõrestiku ja siis eraldi kõik muud vajaminevad osad, on DJI Inspire 1 täiuslik komplekt mis sisaldab kõike filmimiseks ja lendamiseks vajalikku. See komplekt tuleb tugevas ja suures kohvris, millega on drooni hea transportida ja kuhu mahuvad ilusti ära ka juurde ostetavad lisaakud ning kõik muu nodi.

DJI Inspire 1 droonid jõudsid Photopointi kauplustesse eile. Kui soovid, saad neid meie Tallinna ja Tartu esindustesse ise oma silmaga vaatama ja käega katsuma minna. Enne kui seda teed, vaata aga üle seesama artikkel. Siin võtame ühe Inspire 1 drooni kohvrist välja. Vaatame täpselt, mis on komplektis kaasas ning uurime drooni ja selle erinevaid lisatarvikuid lähemalt.

Vaatame esmalt üle Phantom 1 ja selle külge kinnitatava kaamera olulisemad andmed:

• Drooni kaal koos kamera ja akuga: 2935g
• Paigalseisu täpsus: vertikaal – 0,5m; horisontaal – 2,5m
• Maksimaalne kiirus: 22 m/s
• Maksimaalne lennukõrgus: 4500m
• Soovituslik maksimaalne tuulekiirus: 10 m/s
• Soovituslik töötemperatuuri vahemik: -10 – +40 kraadi 
• Maksimaalne lennuaeg ühe laadimiskorraga: umbes 18 minutit
• Stabiliseerimissüsteem: Zenmuse X3
• Kaamerat saab liigutada 90 kraadi allapoole, 30 kraadi ülespoole ja 320 kraadi horisontaalselt
• Kaamera sensor: 1.2,3″ tüüpi Sony EXMOR, 12,4 MP
• ISO ulatus: 100-6400
• Objektiiv: f/2.8 avaga 94 kraadi vaatenurgaga. 9 elementi 9 grupis, üks asfääriline lääts. Objektiivi ette saab kinnitada UV filtrit ja geomeetrilisi moonutusi vähendavat filtrit
• Pildistamine:
  • JPG ja RAW (DNG) failid, Sarivõte 3/5/7 kaadrit kiirelt järjest
  • Särikahvli režiimis võimalik teha 3 või 5 kaadrit 0,7 EV vahedega
  • Time-lapse režiim
  • Kaamera säriparameetreid saab manuaalselt muuta 
• Video 
  • 4K – 4096 x 2160p 24/25 kaadrit sekundis
  • Full HD – 1920 x 1080p 24/25/30/48/50/60 kaadrit sekundis
  • HD - 1280 x 720p 24/25/30/48/50/60 kaadrit sekundis
  • Video maksimaalne andmesagedus: 60 Mbps

   

DJI Phantom droonid tulevad lihtsalt tavalise pappkarbi sisse pakendatuna. Üsna varsti saab droonilennutajale selgeks, et Phantomi lihtsaks transportimiseks on tarvis mingit sorti kohvrit või kotti.

Inspire 1 droon tuleb pakendatuna mitte pappkarpi, vaid tugevasse suurde kohvrisse. Selle kohvri välismaterjaliks on plastik – tundub sarnane paremate reisikohvritega. Kohver on varustatud pehme kummist käepidemega ja niiskuskindla lukuga. Avame kohvri…

Kohvri sisemus on valmistatud tugevast vahtplastist, mille sisse on lõigatud spetsiaalsed avaused nii drooni kui ka lisatarvikute jaoks. Kusjuures osa avausi on tühjad  -see tähendab, et kui akusid või muid lisatarvikuid juurde ostate, mahutuvad ka need kohvrisse ära. Kohvris on näiteks 5 pesa aku jaoks, milledest on praegu täidetud vaid üks. Samuti on kaks pesa juhtpuldi jaoks.

Pange tähele ka esiküljes all paremal olevat musta karpi. See on kasutusjuhendite karp, mis on umbes sarnaste mõõtmetega nagu üks 7-toline tahvelarvuti. Puldi küljes on kõige mugavam kasutada just 7″ diagonaaliga tahvelarvutit. Ning see mahutub pärast kenasti sellessesamasse kasutusjuhendi avausse. Selline spetsiaalne kohver eraldi ostetuna maksaks rohmakalt võttes kindlasti kusagil 200-300 euro juures. Siin on see juba komplektis olemas.

Vaatame üle, mis selles kohvris sisaldub. Kõigepealt on siin muidugi DJI Inspire 1 droon ise. Ülal pildil on paljas droon – ilma akuta ja kaamerata.

Seejärel olulisemad drooni osad ja lisatarvikud. Vasakult: juhtpult, aku, eraldi pehmendatud plastikkarbis olev kaamera/gimbal, neutraalhall filter ning kaks komplekti propellereid. Kaamera sees on 16 GB Lexar micro SD mälukaart 600x kiirusega.

Seejärel kaablid ja muu nasvärk. Kaasas on spetsiaalsed traksid, mille külge saab kinnitada juhtpuldi, et seda kergem hoida oleks. Seejärel on komplektis laadimisadapter, toitekaabel, veel üks kaabel millega saab ühendada aku ja puldi ning niiviisi juhtpulti akust laadida, kaks USB micro kaablit (pultide ühendamiseks nutiseadmega), mutrivõti, varupuksid kaameraraami ja drooni vahele ja musta värvi karbike, kust sees leiame kõik paberid. Millised – seda vaatame järgmisel fotol.

Mustas karbis on kiirjuhend, komplektis olevatest osadest ülevaate andev lektüür, neli padjandit mis tuleb külma ilma korral kinnitada aku külge. Paremal pool servas on voldik ohutusalase teabega.

Inspire 1 koos kolme kõige olulisema detailiga – aku, kaamera ja pult. Töökorda seadmiseks tuleb aku ja kaamera kõigepealt drooni külge kinnitada. Teeme seda.

Aku sisestatakse drooni tagaosas olevasse pesasse lihtsalt ülevalt alla lükates.

Inspire 1 on kohvrisse paigutatuna nn transpordiasendis ehk madal. Kaamera kinnitamiseks tuleb droon transpordiasendist õhkutõusuasendisse saada. Selleks tuleb nii pult kui ka droon sisse lülitada ning seejärel liigutada parempoolse suure nupu ümber olevat nihikut vähemalt 4x kiirelt üles alla – jättes nihiku positsiooni alumisse asendisse. Seda tehes oleks hea, kui droon asetseks siledal kõvemal pinnasel. Põllu peal olles võib drooni näiteks kohvri peale asetada. Seejärel lükkab Inspire 1 oma jalad allapoole keskele ning lennumasina korpus tõuseb maast kõrgemale.

 

Kaamera sensor on sama väike nagu Phantom kaameratel kuid objektiiv on juba visuaalselt suurem ja moonutab vähem. Objektiivi ees on kaitsefilter, selle saab päikeselisemal päeval filmides vahetada ND filtri vastu.

 

Kaamera näeb välja nagu suur muna – nagu silm. Selle muna sees on micro SD kaardi pesa ja micro USB port (fotode laadimiseks). Drooniga on komplektis kaasas 16 GB Lexar mälukaart, mille 600x kiirus võimaldab ka 4K videot filmida.

Võrreldes Phantom 2 koosseisus oleva  Vision + kaameraga, peaks Inspire 1 kaamerasilm olema igatpidi parem. Kõige olulisem polegi ilmselt fakt, et see kaamera filmib 4K videot. Praktilises kasutuses on olulisim, et Inspire 1 kaamera objektiiv ei ole kalasilmobjektiiv. See ei moonuta perspektiivi nii drastiliselt nagu Vision + kaamera seda tegi. Ka kaamerat pisut alla kallutades on horisont üsna sirge. Eriti tervitatav on selline ilma moonutuseta pilt video puhul, kus perspektiivimoonutuse korrigeerimine on ajamahukam ja protsessorinõudlikum.

Kaamera rakisel on märgitud valge joon, mis tuleb drooni küljes oleva kinnituspesa valge joonega kohakuti asetada. Seejärel saab kinnituspesa ümber olevat rõngast keerates rakise koos kaameraga oma pessa lukustada.  Kaameral ei ole eraldi akut – voolu ammutab see drooni akust.

Kui kaamera on omal kohal, siis jääb üle veel vaid tiivikud külge kinnitada ning Inspire 1 on lennuks valmis.

Inspire 1 insenerid on ka ise tunnistanud, et ammutasid drooni disainimisel inspiratsiooni ulmefilmidest. Seda on ka näha, sest lennu ajal pisut ülespoole suunatud jalgadega näeb Inspire 1 välja nagu taevast alla sööstev kotkas. Nagu kuri, ühe silma ja draakonipealuuga kiskja, kes läheneb taevast ja kaob sama salapäraselt nagu tuli.

Inspire 1 kaalub ulbes 3 kg – ligikaudu kaks korda enam kui Phantom-seeria droonid. Inspire 1 sõrestik on valmistatud süsinikfiibrist, metalli selle konstruktsioonis väga palju ei leia – kõik, mis vähegi võimalik, on valmistatud tugevamast plastikust.

Drooni käivitamine toimub täpselt samamoodi nagu Phantom-seeria lennumasinate puhul. Üks lühike ja seejärel kohe üks pikk vajutus akul olevale nupule lülitab drooni sisse. Mootorite tööle panemiseks tuleb seejärel sisse lülitada pult ja liigutada juhtkangid alla keskele kokku.

Üheks oluliseks Inspire 1 eeliseks soodsama klassi Phantom droonide ees on lennumasina alla kinnitatud eraldi stabiliseerimissensorite komplekt. Siin on üks optiline sensor ja kaks helilainete baasil töötavat sensorit – kõik mõõdavad drooni kõrgust mistahes pinnast drooni all.

Tänu sellele saab Inspire 1 drooniga lennata paremini siseruumides kus GPS ei toimi. Tänu sellele sensorile on näiteks ka drooni maandumine palju kiirem kui Phantom mudelitel. Viimased laskusid automaatrežiimil väga aeglaselt teadmata täpselt, kus on maapind. Inspire 1 aga teab täpselt kui madalal ta on ja teab ka seda, kui kiiresti allolev pind läheneb või kaugeneb.

Vaatame lähemalt juhtpulti. Võrreldes Phantom droonide puldiga on ka see täiesti uue välimuse ja funktsionaalsusega. WiFi võimendi on pulti sisse ehitatud, puldil on nüüd ka nupud kaamera pööramiseks-keeramiseks, pildistamiseks, filmimise alustamiseks ja kaamera seadete muutmiseks. Samuti on puldile kinnitatud väga korralik alus mille peale saab asetada nutitelefoni või (soovitatavalt 7″ tahvelarvuti).

Tahvelarvuti abil saab vaadata otsepilti kaamerast ning nii kaamera kui ka drooni seadeid väga paindlikult seadistada. Nutiseade ei ühendu aga puldiga WiFi võrgu abil vaid USB kaabliga – selleks on puldi tagaosas USB pesa. Paremal pool on ka mini HDMI pesa, mille abil saab pulti ühendada ükskõik millise HDMI-monitoriga. Pulti on sisse ehitatud DJI Lightbridge tehnoloogia, mis eraldi ostetuna maksab umbes 1200 €. See võimaldab droonist üle kanda digitaalset Full HD või HD kvaliteediga videopilti. 

Samaaegselt pulti HDMi monitori ja tahvelarvuti külge ühendades saab videopilti vaadata vaid ühes neist seadmetest. Kaamera ja drooni juhtimine ja info kuvamine toimub aga ikka ainult nutiseadme ja DJI Pilot rakenduse abil.

Puldi peal on tugev alus, kuhu saab kinnitada nii suuremat tahvelarvutit kui ka nutitelefoni. Kuna DJI Pilot rakendus kuvab ekraanile väga palju infot, siis on 7″ tahvelarvuti kasutamine ilmselt kõige mugavam lahendus.

Lennumasina juhtimine toimib samamoodi nagu Phantom-seeria droonide puhul. Vasak juhtkang liigutab drooni üles-alla ja keerab seda ümber kesktelje paremale-vasakule. Paremast juhtkangist saab drooni horisontaalsel tasapinnal igas suunas liigutada. Inspire 1 drooni saab õhku saata automaatselt – rakenduse kaudu – või manuaalselt traditsiooniliselt vasakut juhtkangi õrnalt üles liigutades. Pärast manuaalselt ülestõusu tuleks parempoolse nupu nihik ülemisse asendisse liigutada – siis tõstab Inspire 1 oma jalad üles, kaamera vaatevälja eest eemale.

Akude pidev laadimine käib drooninduse juurde. Inspire 1 akulaadija laeb korraga nii puldi akut kui ka drooni akut. Puldi sees oleva aku mahtuvuseks on 6000 mAh ja see peab vastu päris mitu lendu. Drooni aku laadimisaeg on umbes 1 tund.

See karbist-välja artikkel püüdis anda põgusa esmase ülevaate DJI Inspire 1 drooni komplektsuse, välimuse ja toimimise kohta. Inspire 1 ühe puldiga komplekt maksab Photopointis 2999€. Seda on päris palju. Küsimusele “kas see hind ennast ka õigustab”, saab vastata igaüks enda vajadusi arvesse võttes. Võttes arvesse kõiki neid hüvesid, mida Inspire 1 tõsisemale fotohuvilisele pakub, kõiki neid osi, mis on sellesse komplekti integreeritud, julgen ma tõsimeeli väita, et 3000 eurot ei ole sellise tehnikaseadme jaoks 2015 aasta algul sugugi palju küsitud. Seda näitab ka kõrge nõudlus Inspire 1 drooni järele kõikjal maailmas.

Oluliseks komponendiks Phantom 2 Vision+ ja Inspire 1 droonide vahel valimiseks on ka see, kuivõrd palju paremat pilti ja videot teeb Inspire 1 mudeliga kaasas olev kaamera ning kui sujuvalt suudab videopilti stabiliseerida Zenmuse X3 kaameraraam, mille külge kaamerasilm (üsna sõna otseses mõttes “silm”) kinnitatud on. Selle püüame välja selgitada järgmistes artiklites, testides ja ülevaadetes.

Eelmisel kevadel tõi Adobe välja iPadile versiooni oma populaarsest pilditöötlusprogrammist Lightroom. Nüüdseks on olemas ka rakendus Androidile, mis on pea täpselt samasugune nagu iPadi versioon. Android-Lightroom on kohandatud ainult telefonidele, tahvelarvutid peavad suuremate ekraanide jaoks kohandatud versiooni veel ootama. Kuigi rakendus sobib kõikidele telefonidele, millel on operatsioonisüsteemiks vähemalt Android 4.1, soovitab ettevõte tungivalt, et telefonis oleks vähemalt 8GB vaba ruumi selleks, et kõik jookseks sujuvalt.

Nagu iOS versioon, on ka Androidi oma tasuta, kuid selleks on vaja konto olemasolu Adobe pilvekeskkonnas Creative Cloud. Rakendus sünkroniseerib kõik töötlused, andmed ja kollektsioonid Lightroom 5.4 versiooniga nii Windowsil kui Macil. Lisaks on saadaval kõik failid ja pilv ajal kui tööarvutit parajasti kasutada ei ole võimalik.

Selleks, et fotode töötlemine sujuks tahvelarvutiga kiiremini, loob Lightroom rakendus suurtest RAW failidest 5% mahuga tööfailid. Alles jäetakse aga ka originaal – just sel põhjusel soovitatakse hoida 8GB vaba ruumi telefoni mälus (mitte mälukaardil), et failide liigutamine sujuks.

Kõige suuremaks miinuseks momendil on tahvelarvuti versiooni puudumine ning ainsaks erinevuseks iOS versiooniga on see, et Androidil ei saa failidele kommentaare anda. Kõik on Adobe sõnul tulemas kuid seni peavad Androidi kasutajad leppima sellega, et pilte tuleb töödelda väiksel ekraanil.

Droonide ehk mehitamata lennumasinate kasutamine on viimase aasta-pooleteisega kogunud tublisti populaarsust. Ühest küljest seetõttu, et nende hinnad on tublisti langenud, teisest küljest saab ühe korraliku drooniga lennata vaat et kuni pool tundi ning niimoodi ka kõrgemale, kui inimsilm seda jälgida suudaks. Eks omamoodi tõukelauaks on saanud elukutseliste fotograafide ning videograafide poolt droonide kasutusele võtt – enam ei pea rentima kopterit koos piloodiga ning kulutama iga kord suured rahasummad.  Samas tuleb vaadata näkku ka tõsiasjale – paljud kasutajad võtavad droonide lennutamist sellise “oh mis halba ikka juhtuda saab, kui ma maandumisraja kohal trikke teen” suhtumise. See omakorda on pannud seadusandlikud organid tegutsema ning üle maailma on droonide lennutamine rohkem või vähem reguleeritud – just kaaskodanike ohutust silmas pidades (et keegi uljaspea ei üritaks suviseid Ukraina sündmusi Maarjamaal korrata).

Nii nagu mujal maailmas, on ka Eesti Vabariigi territooriumil mehitamata lennumasinate ehk droonide lennutamine selgelt reguleeritud. Viimane muudatus antud valdkonnas tehti eelmisel aasta (2014) oktoobri alguses, kus pandi paika kõik vajalikud aspektid antud teemal. Seega, kui plaanid soetada endale uut DJI Phantom drooni Photopointist (või lennutada mõnd väiksemat lennumasinat), siis pööra hoolikalt tähelepanu järgnevale infole, kuna teadmatuse tagajärjed võivad olla karmid.

Mida pean eelnevalt teadma: kontrollitav õhuruum, kontrollimata õhuruum ning keelualad!

Üldiselt jagatakse õhuruum kahte: kontrollitav ning kontrollimata õhuruum. Kontrollimata õhuruumis, mis hõlmab endast enamus Eesti Vabariigi territooriumit alates Vändra metsadest Pärnumaal või Sõrve Säärest Saaremaal, lõpetades Haanja kõrgustikuga Võrumaal. Kontrollimata õhuruumis on reeglid lihtsad – madalamal kui 500 jalga maapinnast (~150 meetrit) võib igaüks mehitamata lennumasinaga lennata – sõltumata ilmast, aastaajast ning muudest teguritest. 

Kontrollitav õhuruum on ala, mis allub lennujuhtide kontrolli alla. See küll ei tähenda seda, et seal tavakodanikel oleks droonidega lendamine keelatud. Kuni 150 meetri kõrgusel lendamine on lubatud Lennuameti loal. Selleks peab mehitamata lennumasina piloot vastava taotluse Lennuametile esitama võimalikult täpse informatsiooniga. Miks see vajalik on, võib kohe küsimus tekkida. Tegelikult on see lihtne – lennujuhid peavad olema igal ajahetkel teadlikud kõikidest lennumasinatest, olgu selleks siis reisilennuk, helikopter, kuumaõhupall, kosmosesüstik või droon – et tagada lennuohutus igaühele.

Keelualad on jällegi alad, kus on igasugune tsiviillennundus (nagu alati, teatud väikeste eranditega) keelatud. Selleks on näiteks Ämari Lennubaas, osad looduskaitsealad ning ka Euroopa Liidu piiriala. 

Kontrollitavad õhuruumid

Eestis olevad kontrollitavad õhuruumid asuvad lennuväljade ümbruses – Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kuressaares ning Kärdlas. Kuna enamus Photopointi ajaveebi lugejaid asub tõenäoliselt just Tallinnas ning Tartus, on mõistlikum nendest natuke ka pikemalt kirjutada.

Tallinna kontrollitav õhuruum. Selle alla laias laastus kogu Tallinna linn ning seda ümbritsevad vallad. Seega, kui sa Tallinnas soovid ilusat linnapanoraami oma DJI Phantom 2 drooniga pildistada või Kopli liinidel lõbulendu teha, siis sa pead kindlalt eelnevalt Lennuametilt luba taotlema. Täpsema info saab juba Lennuinfo Osakonna andmebaasist. Esimest korda vaatad seda andmebaasi? Pole hullu – siin on otseviide ka asjakohasele Tallinna piirkonna kaardile (24. juuli 2014 seisuga). Kes esimese hooga joontest aru ei saa (sest ei ole hullu midagi, ma ise kontrollisin ka mitu korda üle), on seletus järgnev: tumesinine punktiirjoon – kontrollitav õhuruum; helesinine punktiirjoon – maandumiskoridor (ei ole keeluala, kuid lennuluba sel alal väga suure tõenäosusega ei saa); punase kasti sees – erinevad ohu- ja keelualad (ära sinna nina topi). 

Tartu kontrollitav õhuruum on 11 meremiili ehk 17,7 km raadiusega õhuruum. 17,7 km sisse jääb nii Tartu linn, Elva linn, Ülenurme, Tõrvandi, Kõrveküla, Ilmatsalu ning kõik muu, mis nende vahele jääb. Emajõe Ateena elanikel on aga võrreldes Tallinnaga elu lihtsam, kuna Tartu õhuruum on ainult teatud aegadel kontrollitav. Täpsed kellaajad juba tulenevad liinilendude jms graafikust (mis on ajas muutuv) ning siinkohal täpset infot üles ei kirjuta. Kogu vajalik info avaldatakse NOTAM (Notice to airmen; ehk teated pilootidele) teatena Lennuinfo Osakonna kodulehel. Kontrollitava õhuruumi visualiseerimiseks on olemas ka vastav kaart.

Samamoodi Tartule on ka Pärnu, Kuressaare ning Kärdla lennujaamade ümbruses õhuruum kontrollitav ainult vastavatel kellaaegadel. Selle kohta samuti info saadaval NOTAM teadetes. 

Kontrollimata õhuruum

Tuleb välja, et Eesti Vabariigi territooriumist enamus on kontrollimata õhuruum, mis teeb mehitamata lennumasinate lennutamise suhteliselt vabaks. Lihtsustamaks esmast planeerimist on Lennuametil koostatud mugav madallendude kaart (kontrollimata õhuruumid jäävad roosa ala peale). Samas tuleb ka arvestada erinevate keelu- ja ohualadega (vastava kaardi leiad siit). Täpsema info keelualade kohta saab Lennuinfo osakonna andmebaasist (vaata ENR 5 sektsiooni erinevate keelualade info jaoks ning ENR 6 sektsiooni vastavate kaartide jaoks).

Lendama!

Minnes õue oma drooni lennutama, on soovituslik eelnevalt tegevusplaan läbi mõelda. Kuhu sa lennutama seda lähed, mis ajal sa seda teed ning mis kõrgustega sa piirdud. Teiseks veendu selles, kas tegu on kontrollitava või kontrollimata õhuruumiga. Kui tegu on kontrollitava õhuruumiga, siis esita taotlus Lennuametile vähemalt kolm päeva varem. Soovides ületada 150 meetri piiri, siis esita taotlus lausa nädal varem, et saada õigeaegselt kooskõlastus. Siinkohal märgin ära ka selle – kontrollitavas õhuruumis kõrgemal kui 150 meetrit lennates on vajalik juba kahepoolne side lennujuhtidega, transponder droonil ning palju muud. Kui sa sellest lausest aru ei saanud, siis jää turvaliselt madalamale – egas kõrgemal huvitavamaks niikuinii ei lähe.

Ääremärkusena toon ka selle välja – kui esmapilgul tundub taotluse esitamine ning kooskõlastus väga ametlikuna ning suurte piirangutega, siis päris nii hull see ei ole. Lennuamet on siiani üritanud pilootidele võimalikult palju vastu tulla ning teevad seda ka tulevikus. Sinu asi on lihtsalt reeglitest kinni pidada ning vastutustundlikult lennata.

Alustavale aerofotograafile/videograafile võin lohutuseks öelda, et parimad kaadrid saad niikuinii 30-50 meetri kõrguselt. Sealt ülespoole minnes läheb kõik juba kribuks ning otsest väärtust sel pole (kui sa just Tallinna Teletorni väljast pildistada ei taha). Hobilendurid, kes ei lennuta drooni fotograafilistel eesmärkidel – väga kõrgel olevat seadet on ikka raske märgata. Pane oma droon kännu peale ning astu 100 meetrit sellest eemale. Näed sa seda? Seda ma arvasingi, niimoodi on võimatu lennata.

Tuletan veelkord meelde, et drooniga lendamisse tuleb vastutustundlikult suhtuda. Arvesta sellega, et toite kadumisel või ühenduse katkemisel juhtpuldiga üldjuhul rakendub gravitatsioon oma kõige halvemas vormis – droon prantsatab otse allapoole ning kui keegi peaks alla jääma, siis kahjud on suured. Parimal juhul pääseb kaaskodanik ehmatusega, halvimal juhul arvesta drooni maksumusele lisaks ka kriminaalkaristusega ning varalise kahju hüvitamisega või hoopis eluküünla kustutamisega. Seega, rahvarohketes kohtades ning kõrgendatud ohupiirkondades (linnatänavad, kiirteed jms) pane eelnevalt selge tegevusplaan paika.

Väga hea näide sellest, mida teha ei tohi: lennuvälja maandumisraja kohal/otsas/läheduses on alati väga suur tõenäosus kohtuda suurema lennumasinaga. Kokkupõrke korral… on tagajärjed ikka väga traagilised.

Vajalikud viited

Siinkohal toon välja ka vajalikud viited materjalidele, mida üks drooni piloot peaks eelnevalt vaatama.

• Juhend mehitamata õhusõiduki käitamiseks (Eesti Lennuamet)
• Üldkorralduslik ettekirjutus nr 27 (Eesti Lennuamet)
• Taotluse vorm mehitamata õhusõiduki lennutamiseks
• Mehitamata õhusõiduki käitamise kooskõlastuse protsess (Eesti Lennuamet, diagramm)
• Lennuinfo osakond
• Juhuks, kui Lennuameti lehel jäävad terminid arusaamatuks, on MKM lehel olemas vastav “sõnaraamat“