Eesti keelseid foto- ja digitehnika ülevaateid avaldav veebiportaal digitest.ee pani pilgu peale ja käed külge 2016. aasta parimale täiskaader peegelkaamerale Pentax K-1.

Fotograaf Margus Männiku poolt testitud K-1 kaamera jättis talle võrratu mulje, sest kaamera on kvaliteetselt ehitatud, teeb ilusaid pilte ning sellega ei tohiks jänni jääda ei elukutseline pildistaja ega fotohuviline.

KAMPAANIA: Too oma vana Pentax peegelkaamera Photopointi ja saad uhiuue ja auhinnatud Pentax K-1 täiskaader peegelkaamera kuni 600€ soodsamalt. Loe lähemalt siitsamast ajaveebist>

Loe täiskaader kaamera Pentax K-1 täispikka ülevaadet Digitestist ››

Panasonic Lumix DMC-GH5 hübriidkaamera näeb lõplikul kujul ilmavalgust homme. Või vähemalt sedasi räägivad igasugused kuulujutud. Algselt Photokina 2016 ajal päevakorda tulnud kaamerat septembris Kölnis ei näidatudki – Panasonic kinnitas ainult seda, et kaamera on töös. Igatahes, nüüd on oodata, et lõplikult kinnitatud tehnilised andmed ja disain avalikustatakse homme, CES 2017 eelsel pressikonverentsil. Aga senikaua saame ajaveebi veergudel avalikustada kõik need andmed ja fotod, mis juba lekkinud või mille õigsust usaldusväärsed allikad kinnitanud on.

Tootefotod

Kinnitust saanud tehnilised andmed

Lisaks uuele hübriidkaamerale on homme oodata ka kolme uue objektiivi tutvustust: Panasonic Lumix G X Vario 12-35mm f/2.8 II ASPH. POWER O.I.S.; Panasonic Lumix G X Vario 35-100mm f/2.8II POWER O.I.S. ning Leica DG Vario-Elmmarit 12-60mm f/2.8-4 POWER O.I.S. .

Täpset hinda Euroopas veel ei oska öelda, kuna hinnakirjadesse ei kaamerad ega objektiivid pole veel jõudnud. Kuuldused on, et kaamera kere saab olema vahemikus 1800–2000 € ning uue 12-60 mm objektiiviga komplekti hind peaks jääma 2900 € kanti. Aga need hinnad on juba puhtalt spekulatiivsed – täpsem info peaks jõudma homme.

Allikad: Nokishita; Daily Camera News

Nüüdseks juba mõned nädalad müügil olnud DJI Phantom 4 Pro droon on jõudnud ka meie toimetuse kätte. Suure huviga võtsime pakendi lahti ja vaatasime mida leiab uue drooni karbist ja millega täpsemalt tegemist on. Muidugi tegime ka kogu karbist väljavõtmise protsessist ilusad pildid.

DJI Phantom 4 Pro on jätkuvalt Phantom seeria parim droon ja erineb ka varasemast DJI Phantom 4 suuresti. Peamised muutused puudutavad lennuturvalisust ja kaugust. Lisaks on droonil täiesti uus kaamera ja sensor, mis on ennast juba tõestanud Sony DSC-RX100 V peal.

Lahti pakkimist alustades võib tunduda, et suuri muutusi pole toimunud. Droon on pakendatud tugevast vahtplastist kohvrisse ja ka ümbris sarnaneb varasema Phantom 4 omaga. Vahtplastist kohver pakub droonile tõelist kaitset. See kohver ei ole loodud vastu pidamaks intensiivsemale kasutamisele. DJI ise vaatleb seda kui kingitust või tavalisest eksklusiivsemat pakendit, mis tuleb drooniga kaasa ning mille osade purunemine garantii alla ei käi. Sellegipoolest on tõsisema kohvri olemasolu suur pluss, sest selle sees on drooni hea transportida – seniks, kuni rahavood taastuvad ja võib hakata mõtlema spetsiaalsema seljakoti soetamisele. וrna käsitsemise ja vähesema kasutamise korral võib aga see kohver ka pikemaks ajaks päris piisav olla.

Ka pärast kohvri avamist ei pruugi erinevusi märgata. Kuid kõrvuti võrdlemisel on näha, et uus Phantom 4 Pro droon on kujult pisut erinev varasemast. Kohvris on lisaks muule vajalikule ka lisaakude sektsioon, mida saab ise vajadusel täiendada. Siinkohal võib ära mainida, et DJI Phantom 4 Pro droonile sobivad ka Phantom 4 akud, kuid seljuhul pole lennuaeg nii pikk kui lubatakse.

Vaatame mida leiab veel karbist lisaks droonile. Sarnaselt kõikidele DJI Phantom droonidele on ka sellel kaasas 2 propellerite komplekti juhuks kui peaks juhtuma drooni lennutaja suurim õudusunenägu. Komplektist leiab ka toalaadija, USB kaabli ja adapteri ja kiire ja põhjaliku kasutusjuhendi.

Kuid nüüd maiuspala juurde, kus hakkavad välja tulema ka peamised uuendused. Esimeseks uuenduseks on uued sensorid drooni taga ja külgedel. Nimelt on tegemist uue 5-suunalise takistuste vältimise süsteemiga. See võimaldab tuvastada lennutrajektoorile jäävat takistust ning seda vältida, jäädes enne takistust ühele kohale hõljuma. Drooni ees ja taga asuvad optilised ning külgedel infrapuna sensorid, mis on küll natuke lahjemad, kuid teevad oma töö hästi ära.

Teiseks on DJI Phantom 4 Pro droonil uus kaamera ja sensor. 1-tolline CMOS sensor võimaldab teha 20 megapiksliseid fotosid ja filmida 4K videot kuni 60 kaadrit sekundis. Lisaks uuele suuremale sensorile on kaameral mehaaniline katik. See tähendab, et võite unustada rolling shutter moonutused kaadritelt ja filmida ka suurtel kiirustel. Uus kaamera lisab ka ava muutmise valiku ja, sarnaselt DJI Mavic Pro drooniga, fokuseerimise võimaluse. Suurem sensor tähendab teatavasti ka suuremat võimet püüda valgust. DJI Phantom 4 Pro drooni kaamera on senistest Phantom seeria kaameratest kõige võimekam just hämarates oludes. Tänu sellele on nüüd võimalik pildistada hämaras lühema säriajaga ja ka videotelt kaob suurem müra.

Kolmandaks on muudetud lennumasina pulti ja selle tehnoloogiaid. Uus juhtpult tuleb uuendatud Lightbridge HD süsteemiga mis lisab 5,8 GHz edastussageduse. Võimalus valida 2,4 ja 5,8 GHz sageduse vahel annab eelise lennates piirkondades kus on kasutusel palju 2,4 GHz töösagedust, nagu WiFi. Uus võimalus vähendab kokkujooksvat pildiedastust ja parandab puldi töökaugust. DJI Phantom 4 Pro+ mudelil on ka integreeritud 5,5-tolline 1080p ekraan.

 Lisaks välimusele ja riistvarale on ka uuendusi tehtud tarkvara poolelt.

Välimuselt DJI Phantom 4-ga sarnanev Pro droon ei pruugi esialgu suurt melu tekitada, kuid teades mis on peidetud sees, muudab see kindlasti paljude meelt ja suunab ka neid vaatama uue DJI Phantom 4 Pro drooni poole. Kes on käinud kasutatud fototehnika ostu-müügi foorumites või on mõne drooniteemalise sotsiaalmeediakommuuni liige, see on ehk juba märganud kasutatud Phantom 3 ja Phantom 4 droonide müügikuulutuste massilist tõusu. Nad tahavad oma senised droonid maha müüa ja osta asemele Phantom 4 Pro. Ja pole ka ime, sest Phantom 4 Pro droon on märkimisväärselt suur arenguhüpe senisest Phantom 4 ja 3 droonist.

Vaata kõiki karbist välja pilte siit:

Eelmine

1/16

Järgmine

DJI Phantom 4 Pro seeria droonid Photopointis »

Täiskaadersensoriga peegelkaamera on paljude fotohuviliste jaoks justkui püha graal. Seda peetakse professionaalide tööriistaks, mis salvestab mälukaardile bittide ja baitide asemel puhast kulda. Sellest mõeldakse kui salarelvast, millega saab pildistada surematuid kunstitaieseid ja hingematvaid looduskaadreid. Täiskaadriga pildistad nagu Annie Leiboviz ja Ansel Adams. Või siis vähemalt nagu Kaupo Kikkas ja Sven Zaćek.

Ka Pentax peegelkaameratega pildistavad fotohuvilised on saanud nüüd endale sellise püha graali, mille poole õhtul pilte töödeldes õhata. Enne 2016. aastat ju Pentaxi valikus täiskaadersensoriga peegelkaamerat polnudki. Eelmise suve algul tuli müügile Pentax K-1, seda aga nii limiteeritud koguses, et soovijad pidid järjekorras mitu kuud ootama. Praeguseks (2017. aasta algus) on K-1 peegelkaamera lõpuks n.ö päris müügil – igaüks, kes oma täiskaadriunistust teoks teha tahab, võib jalutada hästi varustatud fotopoodi ja sealt K-1 käevangus välja astuda.

Pragmaatilisema meelelaadiga fotohuvilisi täiskaadersensori aupaiste muidugi ei huvita. Nemad saavad aru, et ükskõik kui täis või tühi see kaader ka poleks – pilti teeb ikkagi fotograaf ise. Ja sellel fotograafil pole vaja mitte aupaistet, vaid konkreetseid omadusi, funktsioone ja parameetreid, mille alusel otsustada uue kaamera vajalikkuse üle. Selles artiklis ei kiideta täiskaadrit täiskaadri pärast, vaid vaadeldakse konkreetseid põhjuseid, miks võiks üks keskmine Pentaxiga pildistav fotohuviline kaaluda oma olemasoleva peegelkaamera vahetamist Pentax K-1 vastu.

1. Pildikvaliteet, pildikvaliteet, pildikvaliteet

Ricohi näidisfail – vaata rohkem siit.

Pildikvaliteet on Pentax K-1 kõige tugevam trump. Tunnustatud DxOMark sensoritestide kohaselt kuulub Pentax K-1 viie kõigi aegade parima pildikvaliteediga peegel- ja hübriidkaamera hulka. K-1 kaamerast 1-2 punkti kõrgemal on Sony A7R II, Nikon D810 ja Sony RX1R II. Täpselt samal pulgal Nikon D800E. Pange aga tähele, et kõik need nimetatud konkurendid on ju K-1’ga võrreldes peaaegu kaks korda kallima hinnaga aparaadid.

Kuidas see pildikvaliteet siis fotodel näha on? Esmalt: K-1 dünaamiline ulatus ulatub isegi kuni 14.5 EV astmeni (DxOMark hindab K-3 dünaamilist ulatust 13.4 EV vääriliseks). Mida see suurem dünaamiline ulatus meile annab? 14.5 astet annab näiteks fotograafile paindlikkust pärastises järeltöötluses – RAW faili pildistades saab fototöötlusprogrammis paindlikumalt tumedaid alasid heledamaks ja heledamaid tumedamaks muuta. See on eriti vajalik keerulisemates valgusoludes pildistamisel.

Teiseks on pildikvaliteet näha muidugi halbades valgustingimustes kõrge ISO tasemega pildistades. Kui K-3 peegelkaamera fotodel hakkab digimüra pilte liiga rikkuma juba ISO 1000 juures, siis Pentax K-1 kannatab kenasti välja ka ISO 3200. See on juba suur vahe.

Loomulikult ei puudu K-1 pildilt ka teravus, sest sensori ees ei ole madalpääsfiltrit. Kui terav (ja kontrastne ja ilma moonutusteta) see pilt täpselt on, sõltub juba kaamera ees olevast objektiivist.

Juba see ennenägematu pildikvaliteedi ja hinna suhe on paljude fotohuviliste jaoks piisav argument otsustamaks K-1 peegelkaamera kasuks. K-1 trumbid pole aga sellega üldsegi mitte ammendunud nii et vaatame edasi.

2. Pixel Shift – pildikvaliteet läheb veel paremaks

Ricohi näidisfail – vaata rohkem siit.

Pentax K-1 kaamera pildistab Pixel Shift režiimi abil fotosid, mis on müravabad, ülitäpse ja rikkaliku värviga ning nõelterava joonisega. Fotograafide seas hinnatud Lloyd Chambers kirjutab oma blogis Pixel Shift režiimist palju, öeldes muuhulgas, et “sellist pildikvaliteeti ei ole võimalik saavutada mitte ühegi teise praegu turul oleva täiskaadersensoriga digikaameraga”. Ka Dpreview kiidab oma ülevaates Pixel Shift režiimi vähest müra ja detailsust ning ütleb, et see režiim annab K-1 fotodele 2 EV astet dünaamilist ulatust lisaks.

Pixel Shift režiimis teeb kaamera kiirelt neli pilti kusjuures piltide tegemise vahel liigutatakse sensorit 1 px võrra. Need 4 fotot pannakse kohe kaamera sees kokku ja tulemuseks ongi tavalisest kvaliteetsem pildifail. Tuleb aga arvestada, et Pixel Shift sobib kasutamiseks ikka ainult võimalikult staatiliste objektide ja vaadete pildistamisel. Kindlasti peab kaamera olema statiivil ja hea oleks ka, kui kaadris ei toimuks liikumist ega ka värvuse muutumist (nt loojangu ajal taevas).

Pentax on küll K-1 kaamerale juurde lisanud liikumise korrigeerimise – see suudab väidetavalt vältida näiteks puuoksade väiksemast liikumisest tingitud udusust. Kindla peale minek on aga ikkagi see, kui need oksad ei liiguks. Vaata ka paari Lloyd Chambers´i Pixel Shift režiimis pildistatud maastikufotot. Näiteks sobib Pixel Shift suurepäraselt tootefotograafia ja toidufotograafia jms jaoks. Samuti ka sellise makrofotograafia jaoks, kus subjekt iseenese või tuule mõjul ei liigu.

3. Täiskaadri objektiivid – vanad ja uued

Foto: Pentaxforums kasutaja Edo. 

Pentax peegelkaameratele on järelturul saadaval palju soodsa hinnaga vanemaid objektiive. Fiksobjektiivid, mis on soodsa hinnaga, hea pildikvaliteediga, valgusjõulised ja varustatud avarõngaga. Läbi aastate on ka tootmises ja valikus olnud suurepärase kvaliteediga Limited-seeria objektiivid. Kõik need sobivad kasutamiseks K-1 ees. Enam ei pea pildistaja rahulduma äralõikega kaadri keskelt (nagu poolkaadersensoriga peegelkaamerate puhul) vaid saab kasutada täiskaadri objektiive täiskaadri ees täpselt nii, nagu need objektiivid kasutamiseks mõeldud on.

Vanemate objektiivide puhul, millel puudub autofookus, toimub teravustamine manuaalselt – objektiivi teravustamisrõngast keerates. K-1 abistab seejuures pildistajat, andes keskmise teravustamispunkti puhul teravuse saavutamisest piiksuga teada. Kui K-1 ette keerata vanem objektiiv, mis aparaadile fookuskauguse infot edasi ei suuda anda, kuvab K-1 ekraanile akna, millesse saab fookuskauguse ise sisestada. Selle järgi seab K-1 siis värinastabilisaatori toimimise õigeks. Suureks plussiks ongi objektiivide kasutamisel ka see, et sensoripõhine värinastabilisaator toimib ükskõik millise objektiiviga. Siit jõuamegi neljanda K-1 peegelkaamera trumbini:

4. Värinastabilisaator – muljetavaldavad 5 stoppi

Sarnaselt näiteks Olympuse tippklassi hübriidkaameratele on ka Pentax peegelkaamerate värinastabilisaator läbi aegade olnud mitte objektiivide sees vaid sensoripõhine. Vastavalt kaamera liikumisele käes liigub kaamera sees olev pildisensor vastassuunas, kompenseerides nii kaamera väiksemad värinad. Mida vähem värisemist, seda teravam pilt.

Pentax K-1 värinastabilisaator on aga kõikidest senistest Pentax peegelkaameratest parem. Sest see suudab liikuda viies erinevas suunas ja kompekseerida seega värinaid nii ette-taha ja paremale vasakule kalutamisel kui ka edasi tagasi, üles alla ja külje peale liikumisel. Pentax väidab, et see värinastabilisaator on nii tõhus, et suudab kompenseerida värisemisest tingitud udusust lausa 5 stopi ulatuses. Päriselus tähendab see seda, et kui täitsa ilma stabilisaatorita ei saaks pildistada aeglasema säriajaga kui näiteks 1/30 (pilt muutuks uduseks), siis värinastabilisaatori sisse lülitamisel tuleks terav pilt ka säriajaga 1 sekund. Tundub ulme ja ehk vajab see ka värinavabamaid käsi.

Kui kombineerime niivõrd tõhusa värinastabilisaatori koos ülihea mürataluvusega pildisensoriga ja paneme kaamera ette veel ka valgusjõulise objektiivi, võime K-1 peegelkaameraga õhtustes tubastes tingimustes vabalt ka ilma välklambita ilusaid fotosid pildistada.

5. Maastikufotograafia – laiem nurk mahutab rohkem kaadrisse

Täiskaadersensoriga peegelkaamera ja poolkadersensoriga peegelkaamera kõige suuremaks vaheks ei ole minu arvates siiski mitte pildikvaliteet vaid hoopis objektiivi vaatenurga erinevus ühe ja sama fookuskaugusega objektiivi korral. Pentaxi poolkaadersensoriga peegelkaamerate äralõikefaktor on 1.5. Näiteks kui sa oled harjunud pildistama 50mm fookuskaugusega objektiiviga oma vana K-7 või K500 vms ees, siis K-1 kaamera ette keeratuna on selle 50mm objektiivi vaatenurk palju laiem kui poolkaadri ees. Pildile mahub umbes sama palju, nagu 33mm fookuskaugusega objektiivi puhul poolkaadersensori ees (50 / 1.5 = 33).

Reaalses elus tähendab see seda, et kui sul on vaja pildistada võimalikult laia vaatenurgaga – näiteks loodusvaateid, panoraame jne – siis on täiskaadersensor sinu jaoks taeva kingitus. Sest 15mm fookuskaugusega objektiiv (tavaline lai nurk poolkaadri ees) on täiskaadersensoriga K-1 ees üli-üli laia vaatenurgaga nii et pead vaatama et sinu varbad kaadrisse ei jääks.

Teisalt muidugi – kui sul on vaja pildistada võimalikult kitsa vaatenurgaga kaugeid asju – näiteks teleobjektiiviga linde ja loomi, siis kaotad sa täiskaadersensoriga osa suurendusest. 300mm objektiiv on näiteks nagu 200mm objektiiv. Nii et see, mis ühele on pluss, võib teisele pildistajale olla miinus. Siin pead ise otsustama, kas oled pluss- või miinuspoolel.

6. Suuuuur ja avar pildiotsija

Traditsioonilise peegelkaamera juures on optiline pildiotsija ülioluline osa. Sest pildiotsijast vaatab ju fotograaf peaaegu igat pildistatavat kaadrit. Pildiotsija abil toimub kaadri kompositsiooni üle otsustamine ja tihti ka säriparameetrite ja teravuse seadmine.

Võrreldes poolkaadersensoriga peegelkaameraga on täiskaadersensoriga K-1 pildiotsija oluliselt avaram ja eredama pildiga. Ei tasu ennast heidutada lasta kaamera tooteandmetes olevatest numbritest. K-3 pildiotsija suurendus on näiteks suurem kui K-1 aparaadil. Kuna juba teravustamisklaas on täiskaadril 2x suurema pindalaga, on ka K-1 pildiotsija ise suurem ja väiksema suurenduse tõttu ka eredam. See tähendab mugavamat kadreerimist ja ja teravustamist: lõpuks ometi saab vajadusel ka manuaalselt teravustada – nii nagu vanadel 35mm filmikaamera aegadel.

7. Kasutamismugavus. Supervalikuketas ja LCD-ekraan

Pentaxi tippklassi peegelkaamerad on alati hiilanud oma kasutamismugavuse poolest. Pole ma veel lugenud ühtegi kaameraülevaadet, mis nende ergonoomilisust kiitnud poleks. Nuppude paigutust, korpuse kätte istuvust ja ka menüülahendusi on toodud eeskujuks teistele kaameratootjatele. Pentax K-1 juures on ehk nurisetud selle üle, et siin ei ole eraldiseisvat joysticki teravustamispunktide valimiseks. Selle eest on siin aga palju muud. Kahte asja tahaks eriti esile tõsta, mis on K-1 puhul (võrreldes kõikide seniste Pentax peegelkaameratega) uudsed.

Esiteks – multifunktsionaalne valikuketas kaamera peal. Selline valikuketas ei pruugi esmapilgul väga eriline tunduda. Mitmed kaameratootjad on lisanud samuti kaamera peale sellise valikuketta, millest saab muuta ainult särikompensatsiooni. Siis on mõned kaameratootjad, kes on läinud pisut paindlikumat teed – ketas on küll olemas aga selle funktsiooni saab kasutaja ise menüüst määrata. Pentax on siin aga astunud veel sammu edasi. K-1 valikuketta funktsiooni määramiseks ei ole vaja minna menüüsse – seda funktsiooni saab kiirelt ja mugavalt – vastavalt pildistamisolukorrale – muuta sealsamas kaamera peal oleva teise valikuketta abil. Sellel kettal on kokku 9 funktsiooni. Niisiis pole see mitte lihtsalt “valikuketas” vaid pigem “supermultifunktsionaalne valikuketas”.

Teiseks – Pentax K-1 LCD ekraani saab kaamera korpusest väljapoole tõmmata ja siis igas suunas nurga alla seada. Seda nii, et ekraan jääb igas asendis objektiivi kesktelje lähedale. Minu arvamuse kohaselt on see suurepärane lahendus, sest mulle pole kunagi meeldinud need külje peale välja tõmmatavad ekraanid (keskteljelt eemal on ebamugav pilti vaadata ja ekraani välja tõmbamine on tüütu). Ainult horisontaalteljel nurga alla seatavad ekraanide liikuvus kipub aga olema piiratud – seda eriti just portrait-asendis pildistamisel. Pentax on teinud LCD-ekraani konstruktsioonis innovatsiooni ja see on ka kasutajatelt positiivset tagasisidet saanud.

8. Integreeritud GPS + kompass + astrotracer – superhea kaamera tähistaeva pildistamiseks

Nagu näiteks Canoni täiskaadersensoriga peegelkaameratel, nii pole ka Pentax K-1 peegelkaameral integreeritud välklampi. Selle asemel on aga WiFi ja GPS. GPS-moodulil on aga üks huvitav ja praktiline lisafunktsioon, mida pole minu teada ühelgi teisel kaameratootjal. Nimelt aitab see koos liikuva pildisensoriga tähistaevast pildistada.

Loomulikult salvestab Pentax K-1 GPS fotode juurde asukohainfo ning vajadusel kogu teekonna trajektoori. Kaameral on olemas aga ka funktsioon nimega Astrotracer. Tähistaevast pika säriajaga pildistades liigutab see funktsioon GPS/kompassilt saadud info põhjal kaamera pildisensorit maakera liikumisele vastupidises suunas. Ehk teisisõnu – kompenseerib tähtede näilise liikumise. Selle tulemusena salvestuvad tähed ka pikema säriajaga pildile mitte joontena vaid teravate täpikestena.

Astrotracer funktsioon on Pentax kaameratel olemas alates K-5 aparaadist kus seda sai kasutada vaid eraldi ostetava GPS-mooduli olemasolul. Ka K-3 II ja Pentax K-1 aparaatidel toimib Astrotracer tänu integreeritud GPS-ile ilma lisavidinaid vajamata.

9. Kestab kaua

Pentax K-1 juures on erilist tähelepanu pööratud vastupidavusele. Selle korpus on nagu tank: valmistatud magneesiumsulamust ja varustatud tihenditega, mis muudavad korpuse ilmastikukindlaks. Sellest kõigest ehk olulisemgi on katiku eluiga.  See kaamera on loodud kestma, sest ka katiku eluiga on tavalise 150 000 või 200 000 asemel testitud lausa 300 000 särituse vääriliseks. See on aparaat, millega saab pildistada palju pilte.

10. Jah, tegelikult on kümnes põhjus ka!

Kui sa tood oma vana Pentaxi peegelkaamera praegu Photopointi, siis ostame selle sult tagasi ja uue Pentax K-1 saad 200-600 eurot soodsamalt! Loe lähemalt selle võimaluse kohta siitsamast blogist.

Siin postituses kirja pandud nimekirjast leiab vast need kõige olulisemad Pentax K-1 peegelkaamera trumbid. Sellised, mis lähevad korda laiale hulgale fotohuvilistele. Lisaks neile on Pentax K-1 peegelkaameral kindlasti veel mitmeid funktsioone ja võimalusi, mille eelised tulevad ilmsiks pigem spetsiifilisemates pildistamisolukordades ja mis on oma olemasoluga olulised väiksemale hulgale pildistajatele.

Pentax K-1 pakub 36 MP täiskaadersensori suurepärast pildikvaliteeti ja rikkalikku funktsionaalsust soodsamalt kui ükski teine täiskaadersensoriga peegelkaamera praegu turul. Kes pildistab Pentax kaameraga mastikufotosid, selle jaoks on K-1 (näiteks koos uue 15-30mm f/2,8 objektiiviga) superkaamera. Sama mis Nikon D810, ainult et poole soodsama hinnaga. Kellele meeldib pildistada portreesid, see võib ühes võtta näiteks vana hea FA 50mm f/1.4 objektiivi või superhea teravuse ja taustaga legendaarse 77mm f/1.8 Limited objektiivi ja tunda rõõmu ilusatest fotodest.

Ja kui sa pole veel päris kindel, kas Pentax K-1 on sinu jaoks õige või mitte, siis võta see aparaat paariks päevaks sobiva objektiiviga endale koju ja proovi ära. K-1 on koos supervaliku Pentaxi objektiividega saadaval Photopointi fototehnika rendis. Kui pärast rentimist otsustad uue kaamera ära osta, saad selle renditasu võrra soodsamalt.

Internetiavarustesse on lekkinud uue Canon PowerShot G9 X seeria kaamera uuema mudeli Mark II pildid ning mõned tehnilised andmed. Digicame-info.com veebileht on lahkelt seda infot ka maailmaga jaganud.

Sealt saame teada, et välja on vahetatud protsessor, mis uuel mudelil on DIG!C 7. See annab meile kindlasti kiirema ja täpsema kaamera, mille 1″-tüüpi sensorile jaotub tervelt 20,1-megapikslit. Objektiivi valgusjõulisus on jäänud samaks f/2.0–4.9 vahemikku. Loomulikult laiutab tagaküljel 3-tolline ekraan ja kaameraga on võimalik filmida FullHD videot. Ametlikult näeb kaamera ilmavalgust loodetavasti paari päeva pärast CES 2017 elektroonikamessil.

Allikas: digicame-info.com