Tamroni üks populaarsemaid objektiive on kahtlemata 18-270mm PZD. Võimas suum, tõhus värinastabilisaator ja kompaktne korpus – no kes suudaks vastu panna! Tamron 18-270mm PZD on hea kaaslane igas olukorras ja sobib oma kerguse tõttu eriti suurepäraselt reisiobjektiiviks. Selle objektiiviga saad pildistada hingematvalt laiu maastikuvaateid, püüda suurelt kaadrisse kaugel olevaid objekte ning avastada väikeste putukate maailma.

Juulis pakume Sulle Tamroni populaarseimat objektiivi soodushinnaga 499€ (tavahind 599€). Kui Sul on kodus vana töökorras 18-55mm objektiiv, aga sooviksid oma fototehnikat tuunida, siis too oma vana objektiiv meile ja saad Tamron 18-270mm PZD soodushinnast veel 50€ soodsamalt. Ära lase seda võimalust käest ja soeta endale objektiiv, millega teha oma parimad fotod.

Pakkumine kehtib kuni 31. juulini.

• Tamron 18-270mm PZD (Canonile, Nikonile, Sonyle) Photopointi veebipoes 499€
• Vaata Tamron 18-270mm PZD ülevaadet Digitesti lehel

Koos juunikuuga lõppes ka tööde esitamise aeg Tamroni makrofoto konkursile. Nüüd on aeg asuda tööle žüriil, kelle ees on keeruline ülesanne: selgitada 1589 konkursile esitatud foto seast välja see kõige parem ning esimese ja teise koha pildid. Žüriisse kuuluvad makrofotograaf ja bioloog Urmas Tartes. makrofotograaf Jaak Põder ning Loodusfotograaf  Tõnu Ling. Trio langetab lõppotsuse 12-ndaks juuliks, mil võitjad ka Snäpi veebilehel ja siinasmas Photopointi ajaveebis välja kuulutatud saavad.

Kogu konkursi vältel oli aga kõigil SNÄPikasutajail olnud võimalik hinnata Tamroni makrofoto konkursil osalevaid pilte. Nende hinnete alusel kokku pandud pingerea tipust leiame kolm fotot, mis pälvivad publiku lemmiku tiitli ning saavad auhinnaks:

• Tamroni poolt välja pandud Maglite taskulambi, mis sobib nii enda  kui ka putukate tegemiste valgustamiseks
• SNÄPi poolt  5 GB kettaruumi snap.ee pildipangas.

Publiku valitud kolm lemmikpilti on:

Kõige suurem publiku lemmik: Jan Lepamaa, „Väike ja päike“

Publiku lemmik 2: Raido Rinaldi, „Pärlikee“

Publiku lemmik 3: Reino Luige, „Päikseline võilill“

Olgu veel ära märgitud, et publiku lemmiku tiitel ei mõjuta kuidagipidi nende piltide väärtust halvemuse ega paremuse suunas žürii silmis. Võtame kõikide publiku lemmiku auhinna pälvinud piltide autoritega ühendust ja jääme ootama žürii lõppotsust 12. juulil.

Kõik fotohuvilised on juba kindlasti kursis, kuidas Eesti händkakud National Geographicu kaante vahele jõudsid. Sellele vaatamata peatun ma veelkord kakuteemadel. Andke mulle andeks! Kuigi tegelikumalt ma loodan, et pärast minu kakusümpaatia, ja just händkakusümpaatia suure kella külge panekut on metsad kindlasti kakuhuvilisi täis. See on ka põhjus veelkord kakuteema ülesvõtmiseks.

Tehnilise poole pealt on praegu parim aeg hämara eluviisiga elukate pildistamiseks. Kaamerate autofookuse kiirus ja eriti võimekus hämaras fokuseerida paraneb iga põlvkonnaga. Lisaks sellele ka ISO kvaliteet. Minu jaoks kaks kõige olulisemat näitajat fotoaparaadi juures.

Looduse poole pealt tuleb aga kiirustada, sest kehtimas on kurb tõsiasi – loodus vaesub. Ja vaesub väga kiiresti. Vaesumisest olen ma teinud juttu eelkõige Fred Jüssiga, kes on Eestimaad vaadelnud läbi mitme aastakümne ja teab täpselt, kuivõrd liigirikas see kunagi oli. Liike polnud mitte ainult rikkalikult, vaid ka arvukalt. See teeb kurvaks, sest nüüd on olemas vahendid looduse ilu püüdmiseks ja teistelegi näitamiseks, kuid loodust ennast on väheks jäänud.

Valmisolek ja vaesumine ajab kiirustama, kuid käesolev foto on valminust just vastupidi – ilma kiirustamata, rahulikult vaadeldes. Lähenemine, mida ma kõigile soojalt soovitan. Selle foto tarbeks ehitasin ma talvel puu otsa varje, kevadel seisin ma mitmel päeval sajakonna meetri kaugusel kakukodust eesmärgiga näidata end kui mitteohtlikku tegelast. Seda kõike enne, kui ma varjesse ronisin ja pildistamist sain alustada. Varjes olemise ajaks oli kakuema mu juba nii omaks võtnud, et ma tegelikult ei vajanudki varjet, see oli rohkem isase eest peitumiseks, sest tema käib pesa lähedal harvem ning teda on raskem harjutada.

Musta silma foto on minu jaoks lausa händkaku pildistamise eraldi žanr ja selle musta silma foto tegi võimalikuks pühendumine. Selle fotoga soovin ma pühendumist ka kõigile teistele fotohuvilistele. Leidke endale teema, mis teid samavõrd paelub. Mis paneb teid pidevalt mõtlema sellele, kuidas näha ja jäädvustada veelgi huvitavamaid hetki. Niisuguse teema leidmise radagi võib pikk olla, võib olla kulub selleks aastaid, enne kui miski end ilmutab, kuid ma olen veendunud, et see tasub ära. Mitte tunnustuse mõttes, vaid eneseteostuse mõttes.

Pildi esitlus ja tehnilised andmed:

Valgus – Hämar metsavalgus, päike on juba ammu loojunud.
Pildiformaat – 3:2, pilti lõigatud ei ole.
Kadreering risti kasvavate ülaste pildil – Klassikaline kadreering elusobjekti jäädvustamisel, kus vaatamise suunas jäetakse rohkem ruumi.
Säritus– F2,8, kuna niivõrd hämaras polnud muud valikut. Hämaras pildistades hämaruse pildile jätmiseks on ainus võimalus kasutada M-režiimi. Mina kasutan M-režiimi pidevalt, kuid igaks juhuks teistele meeldetuletuseks, et kõik teised režiimid (A,S ja P) muudavad hämaruse ilma kompensatsiooni kasutamata päevaga sarnaseks heleduseks.  F2,8, 1/13, ISO 12800.
Tehnika  – Nikon D4 + Nikkor 400mm F2,8 VR.

Salvestus – RAW formaadis, konverteeritud Lightroom  4 tarkvaraga.

Esimene Canon EOS 650D on jõudnud Maarjamaa pinnale. Eile otse Canoni peakontorist saabunud testmudel tähendab seda, et õige pea – ilmselt juba juuni algusest – jõuavad need kaamerad ka Photopointi kauplustesse. 650D on kahtlemata üks viimase aja huvitavamaid fotoaparaate. Esmajoones just seetõttu, et see on esimene peegelkaamera, millel on puutetundlik ekraan ning minu teada esimene fotokaamera, mille puutetundlik ekraan on nn mahutundlik (inglise keeles capacitive). See tähendab, et see reageerib nutitelefonide sarnaselt ka õrnale puudutusele ja seda ei pea vajutama. Tehnilistest omadustest on aga olulisem see, kuidas Canon oma menüüd ning muud toimingid puuteekraani teenistusse rakendanud on. Ekraani abil saab enamik seadeid niivõrd palju kiiremini tehtud, et pildistaja peaks olema puhta loll, et seda uut võimalust mitte kasutada.

Lisaks ülistatud puuteekraanile on 650D kaameras veel palju head ja paremat. Kõike seda näitab nüüd Anton meile videopildi vahendusel. Head vaatamist.

Eelmisel aastal koos iPad 2 tahvelarvutiga esitletud Smart Cover kate osutus päris populaarseks vidinaks. Niisiis laiendas Apple sel aastal uut iPad tahvelarvutit esitledes veelgi oma lisatarvikute valikut ning tõi lagedale Smart Case vutlari. See kujutab endast Smart Cover katet, mille külge on poogitud õhuke kest. Kesta sisse mahub nii iPad 2 kui ka iPad 3. Tuleb mainida, et selliseid vutlareid ehk kesti on kolmandad tootjad iPad`ile valmistanud sadu kui mitte tuhandeid erinevaid. Mille poolest siis Apple`i enda pakutav erinev on? Photopointi poodidesse jõudsid Apple`i Smart Case vutlarid täna. Võtame ühe lahti ja vaatame lähemalt:

Stiilne pakend, nagu Apple`il kombeks. Karbist võtame välja roosat värvi vutlari. Photopointis on aga saadaval lisaks sellele ka kõik teised värvitoonid: punane, tumehall, helehall, roheline ja sinine

Nagu tagaküljel olevaist piltidest näha, saab ka Smart Case abil tahvelarvutit Smart Cover stiilis lauale püsti asetada.

Nii eest kui tagant on Smart Case kaetud pehme, sametise kihiga. Esikülg on identne Smart Cover kattega. Esikülje vastas hoiavad seda magnetid. Kaetuna lülitatakse iPad`i ekraan välja, lahti tehes lööb ekraan taas helendama.

Kui Smart Cover katet on saada ka nahast versiooni, siis Smart Case vutlarid on valmistatud ainult polüuretaanist.

Sisekülg on nii pealispinnal kui alumisel poolel pehme tekstuuriga. Ääred, mis iPad`i oma pesas kinni hoiavad, tunduvad olevat päris kummised. Pisut annavad nad igatahes venima – selleks, et tahvelarvutit sisse-välja panna-võtta saaks.

Lavale astus kolmanda generatsiooni iPad.

Mulle tundub, et iPad võiks vutlari sees rohkem tihedamalt istuda. Tahvlil on oma pesas pisut liikumisruumi ning see tähendab muuhulgas seda, et tagaküljel olev kaameraauk ja lukustushoob võivad koledalt nihkesse jääda…

… praegu ei jäänud. Nagu näha, ei ole nuppude jaoks augukesi tehtud. Polegi vaja, sest läbi vutlarigi saab neid vajutada probleemideta.

Kui sa soovid oma iPad`i ilusana hoida – et selle turuväärtus säiliks või et endal hea oleks – siis on Smart Case igal juhul parem valik, kui Smart Cover. Ka Smart Case`i saab asetada trükkimiseks väikse kaldenurga alla ning filmi vaatamiseks peaaegu püsti lauale. Lisaks pakub see aga kallile tahvelarvutile rohkem kaitset. Kindlasti ei ole Smart Case nii fäänsi, nagu magnetiga küljele kinnituv Cover, aga see-eest võid oma tahvliga muretumalt igapäevatoimetusti teha.

Apple Smart Case Vutlar (erinevad värvid) Photopointis: 49.99€

Apple iPad (3. gen) Photopointis