Sony rabeleb kõigest jõust. Kui sa oled viimastel aastatel fototehnika arengutel silma peal hoidnud, oled seda kindlasti märganud. 8 aastat tagasi Konica Minolta kaameraäri üle võtnud Jaapani elektroonikahiid on sooritanud lausa pööraseid hüppeid – eesmärgiks valmistada kaameraid, mis Nikoni ja Canoni hiiglaslikule turuosale tuule alla teeks.
Tundub, et üks säärane hüpe on meid peagi taas ees ootamas. Nimelt teatas Sonyalpharumours veebileht esmaspäeval, et kolm aastat tagasi välja töötatud “läbipaistva peegli tehnoloogial” on lõpp. SLT-kaameraid – nagu seda on A58, A77, A99 – enam ei arendata ning asemele tulevat entusiastidele ja proffidele suunatud kaamerad, mis on juba uue kontseptsiooniga. Sellise, mille tehnoloogia ületavat 2014. aastaks Canoni ja Nikoni pakutava. Vähemalt Sony strateegilistes plaanides.
Praegu vaid kuulujuttude tasandil oleva info kohaselt ei tähenda uue tehnoloogia juurutamine uut kaamerasüsteemi, vaid eelkõige a-bajonetiga APS-C sensoritega (arvatavasti ka täiskaadersensoritega) kaamerate evolutsiooni. Ülimalt ebaloogiline oleks arvata, et Sony astub sammu tagasi ning varustab oma profikaamerad Canoni ja Nikoni eeskujul optiliste pildiotsijatega. Pigem tunneb Sony, et sensoritehnoloogia on nii kaugele arenenud, et läbipaistvat peeglit sensori ette enam vaja pole ning eemaldab selle sealt.
Seega võime me mitte enne kui järgmisel aastal olla tunnistajateks taas ühele huvitavale hüppele Sony kaamerate evolutsioonis. Kas sulle Sony ning tema kaamerad meeldivad või mitte, ei ole siin tegelikult üldse olulinegi. Laiemas plaanis võidavad sellest, et üks kaameratootja nii jõuliselt oma aparaatide arendamisse panustab, kõik fotograafid.
Allikas: Sonyalpharumours.com 1, 2
Sony hübriidkaamerad ja SLT kaamerad Photopointis
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/2, 1/160 sek, ISO 6400.
Teel Hampist Hospetisse, et võtta sealt edasi buss Bangaloresse sain tuttavaks Tomiga. Tom on Londonis elav noor advokaat, kes võttis oma kahe aasta puhkuse korraga välja ja tuli viieks nädalaks Indiasse reisima. Meil oli samale bussile piletid ja mis kõige veidram, meil on ka järgmiseks õhtuks samale rongile Bangalorest Kochisse kõrvuti voodid. Ilmselgelt oli määratud, et me reisime koos.
Nüüdseks oleme koos veetnud terve nädala. Väga paljud keda ma olen siin kohanud, räägivad sellisest asjast nagu, Hampi Desease. Ehk siis toidumürgitus, mida inimesed Hampist saavad. See on põhjustatud elektrikatkestustest mille tõttu lähevad odavamate toidukohtade toidud roiskuma. Kindlasti tuleks vältida liha ja kala. Juba enne reisi olin arvestanud, et Hampis kindlasti saan toidumürgituse, aga ei, vedas ja ei saanud. Kuigi viimane söömine Hampis tekitas kõhus suhteliselt halva tunde. Paar Enteroli ja hommikuks oli kõik korras.
Bussisõit oli jube. Kuna me Tomiga mõlemad ei ole plaaninud Indias pikemaid aegu linnas veeta, siis passisime terve päeva Bangalore botaanikaaias. Nautisime igasuguseid imelisi taimi mis neil seal pakkuda oli. Korraks tekkis isegi tunne, nagu ei olekski üldse Indias.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/2, 1/1000 sek, ISO 320.
Bangalore pidi juttude järgi olema suhteliselt mõistlik linn, kus inimesed on viisakad ja linn on puhas. Nii ja naa, ütleks mina.
Öö rongis. Hommikul pidi Tom 2 tundi enne mind maha minema, et minna Thrissur Pooram festivalile. Mul oli küll pilet Ernakulami ja vaatamata sellele, et olin selleks hetkeks juba 2 päeva pesemata, mul ei olnud enam ühtegi puhast riideeset, ja seljataga oli 2 väga raskesi magatud ööd, otsustasin temaga liituda.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/13, 1/125 sek, ISO 160.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/5, 1/800 sek, ISO 400.
Thrissur Pooram on elevantide festival kus igast linna ümberkaudsest templist tulevad elevandid kokku ja mängitakse läbi tunde kestev vaatemäng, mis simuleerib traditsionaalset võitlust kahe vastase vahel. Aga seda ei tehta mitte vägivalla, vaid hoopis vihmavarjude, õhupallide ja igasugu muude ilusate elementidega. Festival kokku kestab 7 päeva. Teoreetilislt seisavad kaks vastast üksteisega silmitsi ja elevantide omanikud vahetavad võidu vihmavarje :D
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/3,5, 1/1000 sek, ISO 125.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/8, 1/1250 sek, ISO 400.
Väga mõnus vaatemäng, kui sa vaataksid seda telekast või kuskilt torni otsast, aga kui sa oled suure kotiga keset festivali, kus ametlike allikate järgi oli üle miljoni inimese, siis võib asi palju keerulisem olla. Rahva keskel olles oli vahel tunne, et oleme sattunud miljoni inimesega massirahutusele, kus politsei ajab nuiadega inimesi taga ja üritab olukorda kontrollida.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/5,5, 1/1250 sek, ISO 500.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/6,3, 1/800 sek, ISO 400.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/10, 1/800 sek, ISO 640.
Valgeid ei puudutud kordagi, vaid hoopis suunati koguaeg turvalisemasse kohta. Tomi sõbranna Camilla suutis oma jala puruks lüüa kuhugi oksa otsa ja pidime haiglasse liikuma. Indias on kaks kohta kuhu sa ei taha sattuda. Üks on India haigla ja teine on India vangla. Kuna Camilla oli valge turist, siis ta lasti järjekorrast ette ja teised surevad inimesed lükati kanderaamidega nurka oma aega ootama. Tõesti, üks naine toodi sisse, kes nägi välja nagu ta oleks surnud. Kõigepealt lükati nurka oma registreerimisaega ootama ja kui mina 20 minutit hiljem lahkusin, siis lamas ta ikka veel seal nurgas, võibolla oligi surnud.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/5, 1/800 sek, ISO 100.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/3,5, 1/800 sek, ISO 100.
Peale päikeseloojangut hakkas enamus sellest massist purju jääma ja asi kiskus natuke imelikuks. Kui nad purju jäävad ja kuskil on liikumas valge naine, siis võib jama tekkida.
Sellistes suurtes massides olemine tekitas väga väga veidra tunde, nagu sa ei olekski midagi väärt üksinda. Sul ei ole mingit mõjuvõimu, kui rahvas liigub, siis liigud ka sina, muud võimalust ei ole. Meid lükati ja tiriti ja veeti igasse suunda ja ainuke asi millele suudad keskenduda on püstiseismine.
Inimesed kukkusid ja nende peal lihtsalt talluti. Vahepeal tuli kiirabiauto ja kihutas läbi selle massi, kui sa ei suuda eest ära tulla, siis jääd alla. Väga karm ja silmi avav kogemus.
Vaata siit rohkem infot festivali kohta ja kindlasti vaata seda videot
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. Sweep Panorama funktsiooniga
Õhtul hakkasid suured massid liikuma ümberkaudsetesse linnadesse laiali, meie nendega koos, ääreni täis rongis.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/2, 1/100 sek, ISO 3200.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/2, 1/100 sek, ISO 6400.
Fort Kocchi. Mõnus väike koht, aga ei midagi erilist, suhteliselt turistikas. Peale kahte päeva üritasin lahkuda, aga ei õnnestunud. Fort Kocchis on suur vaatamisväärsus Chinese Fishing Nets, kuigi esimesed konstruktsioonid ehitasid sinna mitte hiinlased vaid hoopiski portugaallased.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/10, 1/800 sek, ISO 100.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/4,5, 1/1000 sek, ISO 500.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/2, 1/1000 sek, ISO 800.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/2,5, 1/1000 sek, ISO 800.
Vaata kõiki “Kompaktkaameraga indias” artikleid siit
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/10, 1/1000 sek, ISO 400.
Erinevates kultuurides on ilmselgelt erinevad arusaamad pildistamisest ja ka seadused võivad tihti keelata teatud asjade või olukordade jäädvustamise. India oma tohutu kultuurierinevusega on just see ideaalne koht, kui rääkida salaja pildistamisest. Tean, et tihti ei ole ilus ja moraalne pildistada asju mida on keelatud pildistada, aga ma olen ikkagi fotograaf ja annan endast parima, et saada pilte mida keegi teine ei ole saanud. Üritades muidugi arvesse võtta iga olukorra eripärasid ja jäädes ikkagi inimeseks. Salaja pildistamise eesmärk on saada pilte reaalsest elust ning jäädvustada inimesi ja kohti just nii nagu nad on, jättes kõrvale igasuguse poseerimise ja isikliku kontakti.
Minu jaoks on see alati väga põnev kategooria. Mingites olukordades või isegi adrenaliini üles tõmmata, kui sa tead, et vahelejäämisel võib probleeme tekkida. Indias on salaja pildistamine muidugi ka üks korralik katsumus, sest peaaegu kunagi ei ole hetke kus keegi sind ei vaataks. Võtmefaktoriks, samamoodi nagu mutkunstnikel, on tähelepanu mujale juhtimine.
Toon paar näidet. Tänaval kõndides, on mul kaamera peaaegu alati käes. RX1 on täpselt õige suurusega, et saab peaaegu peopessa ära peita. Mis annab suured eelised peegelkaamerate ees. Peegelkaameraga oled sa alati tähelepanu keskpunktis ja on kaugele näha su soovi pildistada. Sonyga aga võib olla näha seda kaamerat natukene, aga kuna sa ei tõsta seda näo ette, siis ei teki ka olukorda, kus inimesed saavad aru, et sa pildistad. Näpp kogu aeg päästikul liigun tänavatel ja üritan pildistada inimesi oma igapäeva tegevustes, samas üritades nendele piisavalt lähedale saada. Väga tihti ka loon pildistatavaga silmsideme, just eesmärgiga tema tähelepanu kaameralt mujale viia. Ja siis altkätt pilti teha. RX1 ei reeda ennast ka katikuheliga, see on sama vaikne nagu sa asteks hoolikalt tikupaki lauale.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/5, 1/2000 sek, ISO 400.
Teine viis kuidas neutraalselt pildistada, kui sa hoiad kaamerat rihmaga üle õla. See saadab ilmselgeid signaale välja, et sa ei ole valmis pildistama ja isegi ei plaani seda teha. Samas aga hoiad kätt koguaeg kaameral, nagu kaitseks seda, aga tegelikult katik kogu aeg paugub. Sobib just tänaval pildistamiseks ideaalset, kus igasugune müra summutab ebavajalikud helid. Mõnedel uutel profikaameratel on ka olemas “Silent Mode”. Ehk siis, saad pildistada ilma helita, pildid on küll väga minimaalse resolutsiooniga, aga on ikkagi võimalik pilt kätte saada.
Sattusin siin korra kohalikku haiglasse, kus ilmselgelt oli pildistamine keelatud. Natuke oli küll piltide tegemine raskendatud, kuna valge mees India haiglas on suhteliselt haruldane juhus ja tähelepanu mille osaliseks sa satud on maksimaalne. Hoidsin kaamerat õlal ja vaikselt parema käega sättisin vajalikke asju paika. Kaamera oli manuaalreziimis aga hoian AUTO ISO peal, niiet kaamera teeb ise kõik vajaliku ja ei pea raiskama väärtuslikku aega tehnilisele poolele mõtlemisega.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/2, 1/1000 sek, ISO 6400.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/4, 1/250 sek, ISO 5000.
Gokarna tillukestes mägedes sattusin keset külateed olevasse kohvikusse. Algul tundus, et kohvik on suletud ja kedagi pole kohal, kes mulle külma jooki pakuks, aga kui vaikselt ukse avasin, nägin et omanik tukastab keset kööki. Kiirelt kaamera välja ja üks klõps. Kahjuks oli mees väga kerge unega ja ärkas sekund peale foto tegemist. Selleks ajaks oli mul kaamera juba langetaud ja pilt purgis. Pääsesin puhtalt.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/2, 1/100 sek, ISO 800.
Salaja pildistamisel on omad võlud aga ka natuke ohtlik ja ebaeetiline pool. Sinu enda otsustada, kui kaugele sa tahad minna ja mille kõigega sa oled nõus riskima. Igas riigis on ka niiöelda sõjaliselt strateegilised kohad, mille pildistamine on rangelt keelatud ning karistused võivad olla päris karmid. Minu jaoks annab selline salaja pildistamine tohutult palju seiklust ja huvi fotograafia suhtes juurde. Muidugi on õhtuks mälukaart täis ebaõnnestunud pilte, aga nende vahelt hoolikalt noppides võib leida tõsiseid tänavafotograafia pärleid. Jõudu salatsemisel!
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/2, 1/500 sek, ISO 1600.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/7,1, 1/500 sek, ISO 1000.
Kaamera on paar korda viperusi visanud, tundub, et ei midagi tõsist, aga ütleb vahest, et lisaseadet ei ole võimalik kasutada. Kuigi mul mingit lisaseadet külge ei ole pandud. Peab välja lülitama ja uuesti sisse pannes, on probleem lahenenud. Arvan, et talle meeldib see kuumus vähem kui mulle. Praegu olen juba Keralas, kus temperatuuri on 45 ja õhuniiskust peaaegu 90%. Vaatame kuidas kaamera siin hakkama saab. See saab talle suht hea proovikivi olema.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/3,5, 1/100 sek, ISO 1000.
Vaikselt hakkab juba tekkima see õige 35mm tunnetus. Hakkan harjuma ainult ühe objektiiviga ja juba visualiseerin pilti enne kui selle üldse teen. Ja mulle meeldib see tohutult.
On olnud ka olukordi, kus teravustamine on aeglaseks jäänud ja pilt on kaotsis. Kuigi üldiselt võrreldes kõigi profiobjektiividega on Carl Zeissi 35mm f2 tohutult kiire mootoriga. Saab ilusti hakkama ka öösel nõrkades valgustingimustes. Alati öösel pildistades loodan, et saab teravustamisega niisama hakkama ja ei ürita abivalgust kasutada. See teravustamise abivalgus on punane ja rikub terve pildistamise diskreetsuse ära. Kujuta ise ette, et oled kuskil agulis ja tahad pildistada kohalikku kiirtoidukokka. Söögikoht on ümbritsetud kümne inimesega ja kõigi pilgud on sinule suunatud. Kokk ise on nõus pildile jääma, aga ega ta väga rõõmus sellepärast ei ole. Ja siis järsku lased talle suure ja tugeva punase valgusvihu näkku. Tumedatel India tänavatel on see nagu üleskutse tähelepanuks. Paar korda on seda juhtunud aga enamasti saab kaamera ilma ka hakkama.
Vaata kõiki “Kompaktkaameraga indias” artikleid siit
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. Sweep Panorama režiimis. (kliki pildil ja vaata suuremalt)
Kas te mäletate sellist sarja nagu The Flinstones?! Ma arvan, et see filmiti siin, Hampis. Nali naljaks, aga tõesti ma ei ole terve elu peale kokku ka nii palju kive näinud. Siin üks kivi, seal üks kivi, eemal terve mägi kividest. Kivid kivide peal, kivid kivide all, üks suur kivi väikese kivi peal, väikesed kivid suurte kivide peal. Täpselt nagu hiiglaslikud lapsed oleks siin käinud mängimas ja neid kive asetamas üksteise otsa.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/2,8, 1/400 sek, ISO 100.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/3,5, 1/2000 sek, ISO 200.
Kohalikud arvavad, et siin on jumalate käsi mängus. Meie leidsime 3 versiooni ja veel ei tea mille kasuks uskuda. Esimene on jumalate käsi, teine on jääaeg ja kolmas on vesi. Ilmselgelt lõpuks jääb kaalukauss sinna jumalate kätetöö poole pidama. Sest tõesti see maastik on nii uskumatult müstiline. Mitu päeva olen oma mootorrattaga ringi sõitnud ja suu ammuli imetlenud. Jah, mul on mootorratas. Siin on kõigil mootorrattad, sest päeva rent on 1.3 eurot. Peaaegu nagu sulle antakse ratas niisama kasutada. Pole midagi paremat, kui sõita tulikuumal suvepäeval keset Indiat mootorrattaga kuulates kõrvaklappidest mahedat haussi.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/16, 1/320 sek, ISO 640.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/2,5, 1/2000 sek, ISO 50.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/9, 1/320 sek, ISO 250.
Hampi on tuntud oma rikkaliku templite kultuuri poolest(ka need on enamus lihtsalt kivid üksteise otsa laotatud). Turistina ja ajaloohuvilisena on siin kultuuri tohutult palju. Aga kui sa oled backpacker, siis see on ideaalne koht kus veeta nädalake. Võib ka öelda,et Hampi on Lõuna-India mägironijate meka. Paljudest kohvikutest saab laenutada kõik vajaliku varustuse, ronimisvõimalusi on alates amatööridest, kuni tipp-professionaalideni välja. Küsi kindlasti ka eraldi kaarti, kus on kõik ronimiskohad märgitud koos raskusastmega.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/9, 1/800 sek, ISO 250.
Kui sa tahad tunda päevast päeva seda Indiat enda ümber, siis otsi omale öömaja Hampi Bazaar linnaosast. Kui sa aga tahad rohkem rahulikumat ja sotsiaalsemat keskkonda, siis mine üle jõe ja otsi üles Shanthi restoran/hostel.
Olen juba mitu nädalat otsinud head kohvi, aga väga ei leia kuskilt. Enamus kohvi mis nad pakuvad on mingi veider pulber kuhu lisatakse vett ja tulemuseks on kohvimaitseline jook. See kohvi ei sisalda isegi kofeiini. Eile leidsin Hampis koha kus pakutakse reaalset kohvi, Lavazzat. Ma tean küll, mis te baristad kõik mõtlete praegu, aga eks te üritage paar nädalat ilma kohvita olla! Restorani nimi on Mango Tree. Varsti lähen Keralasse, seal on kindlasti kohviga palju paremad lood.
Kui sa ronimas ei käi ja väga ei viitsi nendesse templitesse ka minna(mis kõik näevad suhteliselt sarnased välja), siis Hampi on üks tohutult laisk koht. Nagu enamus turistilikes kohtades Indias, tehakse sul tillukese raha eest kõik ette ja taha ära.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. Sweep Panorama režiimis.
Sõbrad kogu aeg tahavad, et ma ikka neid seiklusi ka kirjutaks, või mingeid rõvedusi või ükskõik mida, mis annaks kerget šokki. Üks “hea” lugu on Hampist küll.
Istun järjekordselt seal Mango Tree kohviku trepil ja naudin hommikukohvi koos sigaretiga. Mulle läheneb väike poiss ja üritab postkaarte müüa. Keeldun koheselt ja tegelen oma nautimisega edasi. Aga ei, poiss ei lähe ära vaid pomiseb väga vaiksel ja kurval häälel midagi. Üritan temast aru saada, aga kuidagi ei õnnestu. Pomiseb midagi sellist.. mister..lets go..lets go.. your room..where do you go.. lets go.. please..mister.. i can do whatever. Ja siis oma käega imiteerib nagu tegeleks suuseksiga.
Olin täiesti löödud ja jäin lihtsalt suu lahti teda vaatama. Kas tõesti see alla kümne aastane poiss praegu pakub mulle teenust. Ei öelnud midagi ja läksin kohvikusse tagasi. Kümme minutit hiljem sisenevad kohvikusse kaks valget neiut koos kahe väikese India poisiga, kellest üks on seesama eelpool mainitud õnnetu poisike. Tüdrukud otsustasid poistele lõuna välja teha, postkaartide ostmise asemel.
Istuvad nad seal, minust paari meetri kaugusel ja naudivad lõunat, kui järsku seesama poiss keerab vaikselt ümber, rullib oma märkmiku toruks ja pistab selle omale suhu. Ise samal ajal nukralt mulle otsa vaadates ja selgelt silmadega näidates, et me võiksime koos sellest restoranist lahkuda. Tegi seda teistele täiesti märkamatult.
Ei oskagi seletada mis tunne mind valdas, mingil määral olin šokeeritud, natuke kurb, ja mingi viha oli ka, aga täpselt ei tea mille vastu. Võttis paariks tunniks sõnatuks. Hiljem nägin neid samu saksa neidusid, kes ütlesid, et see poiss oli 8 aastane.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/9, 1/320 sek, ISO 1000.
Homme sõidan Bangaloresse, Karnataka pealinn. Väga ei meeldi see linna minemise mõte, aga kahjuks ei leidnud muud võimalust, kuidas ma saaksin linna vältida ja otse Keralasse sõita.
Vaata kõiki “Kompaktkaameraga indias” artikleid siit
Saabuva suve ootuses on Panasonic asunud oma kaameravalikut rannavormi treenima. Teiste hulgas saab uuenduse ka hübriidide tuumikmudel – kalevi alt vabanes Panasonic G6 hübriidkaamera.
Disaini osas on kaamerat omajagu pannilabidaga patsutatud ja nii on see nüüd vähem nurgeline. Nupuasetuse osas on kaamera aga jäänud väga sarnaseks oma eelkäija, G5’ga. Vaid välguvabastusnupp on kolinud kaamera tagaküljele ja all vasakus nurgas on üks nupp juures. Viimane käivitab vaikimisi WiFi/NFC ühenduse – võimaluse pildid kohe mobiilseadmesse ja sealt internetti paisata. Sellele nupule saab küll soovi korral ka muu funktsiooni määrata. Programmeeritavaid nuppe on uuel mudelil kokku viis.
Sensor on eelkäijaga sama või väga sarnane, kuid sellele on kaaslaseks pandud uus protsessor. See võimaldab müravähendust rakendada tsoonipõhiselt: varju- ja heledatele aladele erinev müravähendus, ning ühetoonilistele ja peene detailiga aladele samuti erinev töötlus.
Panasonicu kiire autofookus on saanud uuenduse öövõtte AF režiimi näol, mis lubab leida fookuse ka -3 EV valgustugevuse (või pigem vähesuse) korral. Videograafe rõõmustab see, et lisaks korralikule sisseehitatud stereomikrofonile on nüüd võimalik ühendada väline mikrofon, lisandunud on ka muid videoteemalisi uuendusi, nt 24fps režiim.
Pööratav puuteekraan on saanud juurde kulbitäie piksleid, neid on nüüd üle miljoni. Elektrooniline pildiotsija on samade füüsiliste näitajatega (1,4 miljonit pikslit, 100% vaateväli) kuid näitab selgemat pilti – enam ei näe kiirete kadreeringumuutuste korral pildiotsija vaade hetkeks välja nagu värske õlimaal, millest laia käega üle tõmmatud.
Turule peaks G6 imbuma hakkama Juuni lõpus.
