Minu jaoks on alati kõige tähtsam saada pildile palju kohalikke inimesi. Kohalikud on vastava koha hing ja süda. India puhul ma ei räägi kindlasti müügimeestest ja muudest tegelastest kes sult midagi tahavad, vaid just nendest, kes igapäevaselt elavad selle koha niiöelda elustiili. Olgu nad siis kalamehed, põllumehed, poodnikud, või niisama vanemad härrad tänava nurgapeal aega veetmas (neid viimaseid leidub siin väga palju).
Teen seda ülima hoole ja austusega ning üritan alati tegutseda nii, et neil ei tekiks ebamugavustunnet. Siinkohal on väga tähtis ka pildist loobumine, kui selleks anta luba. Selleks peab valmis olema ja seda peab austama. Palju pilte on sellepärast tegemata jäänud, pilte mida ma juba kaugelt olen märganud ja sihipäraselt proovinud üles võtta.
Sellel reisil on mul tehniliselt võimalik ainult Sony RX1 kaamera külge keevitatud 35mm objektiiv. Setõttu keskendun keskkonnaportreedele. See tähendab, et ma võtan kaadrisse koos inimesega ka natuke teda ümbritsevat keskkonda. Midagi, millega ta tegeleb või kus ta parasjagu on. Midagi, mis annaks vihjeid selle inimese loole. Keskkonnaportreest räägin ka tulevases postituses lähemalt.
Gokarna linn on India pühalinnade nimistus suhteliselt kõrgel kohal. Palju aktiivselt töötavaid templeid ning aastaringselt festivalid. Matkasin sinna kindla eesmärgiga saada 2-3 portreed. Teadsin, et teepeale jääb üks tempel, kalurite rand ja teisel pool linna on puuviljaturg. Need on kohad, kust on lootust midagi saada. Templite juures on alati mungad trepil istumas ja aega veetmas. Kuid püha mehi võib olla raske pildile saada, just tänu nende keeldumisele.
Trepist Gokarna randa laskudes nägin kohe esimese templi juures vanemaid härrasid istumas. Kuna templi kõrval on püha allikas, siis võtsin selle kohe endale katteks. Küsisin allika kohta ja lõin niiöelda sõbralikke suhteid. Püha allika vesi pudelis lähenesin härrale, kaamera käes ning küsisin sõbralikult otse, et kas ma võin pilti tast teha. Härra oli nõus. Samal ajal kui ma allikast vett võtsin olin ma juba valmis vaadanud mis pildi ma temast teeksin. Vaikselt sättisin kaamera valmis ning nihutasin teravustamispunkti vasakusse äärde.
Tehnilist juttu rääkides – hoian kaamera alati manuaalrežiimis. Päikesega on säri umbes 1000-2000 ning ava siis vastavalt vajadusele kiirelt objektiivi pealt. Kiire säri tagab mulle terava pildi ning AUTO ISO ja AUTO WB(white balance)paneb muud asjad paika. Pildistan RAW ja JPEG formaati korraga ja tean et enamus asju saan veel hiljem korrigeerida.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/4,5, 1/100 sek, ISO 800.
Umbes 200 meetrit edasi jõudsin Gokarna randa. Seal pesitseb suhteliselt palju kalamehi, ning lootused mõni kalamehe portree saada olid suured. Kahjuks alguses paistis, et rannas ei ole kedagi peale paatide. Vaikselt matsin juba mõtet maha, kui järsku ilmus ühe paadi tagant selline pilt.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/3,5, 1/1600 sek, ISO 100.
Noor kalamees. Samamoodi, kui temalt nõusolekut pildistamiseks küsisin, siis vaikselt ilma vaatamata liigutasin teravuspunkti enamvähem õigesse kohta, et ei oleks mingit viivitust. Poisile ei tundunud väga meeldivat mu plaan, aga andis ikkagi nõusoleku. 2 kaadrit ja olemas.
Linnas astusin läbi väikesest kodusest söögikohast ja sain pildi restorani tütre tütrest. Selline klassikaline India laps, alati rõõmus ja energiline. Pildistamisel siin midagi erilist ei olnud, ava lahti, teravusta ja pildista.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/3,2, 1/200 sek, ISO 2500.
Puuviljaturg. Kindel koht heade piltide saamiseks, alati. Turg asetseb kahel pool linna peatänavat. Ühelpool kõndides vaikselt silmadega sortreerisin teiselpool olevaid inimesi. Turg oli suhteliselt tühi, niiet pildistamine võib olla natuke keeruline just tänu suurele tähelepanule mis valge mehe peale langeb. Otsisin silmadega välja kõige rõõmsama mehe ja lähenesin. Kaugel vaadates juba teadsin, et kaamera white balance ei saa väga hästi pildiga hakkama, kuna ainuke valgus paisits läbi sinise pvc katuse. Ei hakanud pead vaevama sellega ja loodan hiljem töötlusega värvid õigeks saada. Minu õnneks müüs ta just chillit. Vilja mis siinmaal on väga au sees ning ükski toit ei tule köögist välja ilma selle lisandita. Jätsin teravustamispunkti keskele, mis mõjub selle pildi juures väga hästi.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/2,5, 1/800 sek, ISO 1600.
Võtsin ühe kaadri ka chillist.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/5,6, 1/800 sek, ISO 800.
Koju sõites rõõmustasin hea saagi üle ning võtsin veel ühe pildi rickshaw juhist, marjaks tordi otsa. Hea päev!
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/2,5, 1/2000 sek, ISO 125.
Vaata kõiki “Kompaktkaameraga indias” artikleid siit
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/13, 1/100 sek, ISO 100.
Pole juba mitu päeva mingeid kannatusi kogenud, niiet väga palju midagi huvitavat kirjutada ei ole :D. Enamus mu päevad siin näevad välja sellised:
- Ärkan kell 8, kuna kuumus on nii hull, et pole võimalik magada.
- Otse voodist kõnnin 40m ookeani.
- Hommikutee.
- Hommikusöök.
- Loen või kirjutan natuke.
- Lõunauinak 2-4 tundi.
- Ujuma.
- Niisama vedelemine.
- Õhtusöök koos väikese rummi või õllega.
- Magama.
Üle päeva olen käinud ümberkaudseid kalurikülasid ja muid kohalikke kohti pildistamas. Täpselt selline õige puhkuse päevakava. Aga üritan siit kiiresti minema saada. Natuke võib ju laiselda, aga mitte lõputult. Keha annab juba tunda, et on vaja liikuda, energiad on taastunud sellest rongisõidust ja on aeg.
Räägin natuke nendest randadest. 5 paradiisi meenutavat randa järjest – mis saaks veel parem olla puhkuseks.
Esimene rand on Gokarna Beach, see on linna enda rand. Vesi ei ole ujumiseks kõlbulik ning pole seal veel kunagi välismaalasi ujumas näinud. Rand ulatub nii kaugele, kui silm seletab.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/9, 1/640 sek, ISO 160.
Teine rand on Kudle Beach, selline kommertslikum rand kus toimuvad peod ja on isegi märgata natuke vanemaealisi turiste. Rannajoon on väga lai ning ruumi jätkub paljudele.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. “Sweep Panorama” panoraamfunktsiooniga
Kolmas rand, Om Beach. Mina elan siin. Rannad lähevad edasi aina hipimaks niiöelda, seltskonnad muutuvad rohkem energilisemaks ja lillelisemaks. Rannajoon on täis restorane, mille taga on alati ka ööbimisvõimalus. Väikesed majakesed koos erinevate lisavõimalustega. Hinnad varieeruvad alates 150 rs. öö kuni 1000 rs. öö. Ma ööbin suhteliselt tagasihoidlikus 200 ruupiat maksvas hütis. Wc on eraldi õues, pesemisvõimalused on primitiivsed(ja ega siin polegi rohkem vaja) ning mis kõige tähtsam, toas on ventilaator. Ventilaator on siin arvatavasti paljude elupäästja. Öösiti on võimatu ilma selleta magada, kuna alla 25 kraadi temperatuur väga ei lange. Rannas on palju seiklejaid ja inimesi kes on tulnud Indiasse niiöelda vaimsele rännakule. Õhus on koguaeg tunda rahu ja vaatamata sellele, et ookean teeb tohutut müra on ka tunda vaikust. Mulle meeldib siin väga. Päevad on vennad, nädalapäevad ei oma mingit tähtsust(isegi ei tea juba ammu mis päev on, rääkimata veel kuupäevast) ning kella arvestatakse päikese järgi.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. “Sweep Panorama” panoraamfunktsiooniga
Edasi läheb natuke keerulisemaks. Tuleb matkata üle suhteliselt raske mäe, läbi tiheda lõunamaa metsa. Umbes 30 minuti pärast tuleb Half Moon Beach ja sealt edasi 20min on Paradise Beach. Need mõlemad olid kunagi rannad niiöelda extreemsetele hipidele. Kes tahtsid täiesti kõigest eemal olla, aga panna ka palju pidu ning drooge jne. Umbes poolteist aastat tagasi tuli ükspäev politsei ja lammutas kõik restoranid ja hostelid maani maha. Plaan oli hipid välja süüa ja ehitada asemele korralik kuurort, mis tooks palju raha sisse ja ei nõuaks niipalju järelvaatamist. Rannad surid korraks täiesti välja. Rannad mis hetk tagasi kihasid energiast, elu oli ilus ja päevad möödusid muretult. Muidugi on ka arusaadav see, et eks need peod võisid tõesti hulluks minna ja kui see aastaringselt käib, siis mingihetk kellegile see ei meeldi. Nagu Eestiski paljude asjadega. Haters will always hate. Aga selline jõuga sulgemine ei ole ainult siin juhtunud, vaid viimase aasta jooksul üle kogu India. Goas pidi olema juba suhteliselt raske leida pidusid.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/5,6, 1/1000 sek, ISO 100.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/6,3, 1/800 sek, ISO 125.
Umbes aasta tagasi naasesid sinna grupp noori, kes omade jõududega koristasid terve ranna puhtaks. Vedasid majade jäänused ja kõik muu prügi silma alt ära. Rand on puhas, aga igalpool on majade vundamendid mis aegadega on kogunud palju graffitit. Täna oli seal rannas umbes 10 inimest elamas, mõni kauem või vähem. Nagu ma ka enne mainisin, siis ekstreemsem seltskond. Paar kohalikku, kes kunagi omasid seal mõnda restorani, käivad ikka iga päev süüa, juua, sigarette ja muud nänni müümas. Aga seekord ainult suurest plastik kastist. Eluks vajaliku saab kätte.
Ühesõnaga täpselt selline koht millest noored üle euroopa räägivad koguaeg, paradiisirand.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/5,6, 1/1000 sek, ISO 160.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/11, 1/1000 sek, ISO 500.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/5,6, 1/800 sek, ISO 320.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/6,3, 1/800 sek, ISO 250.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/6,3, 1/800 sek, ISO 160.
Vaata kõiki “Kompaktkaameraga indias” artikleid siit
Sigma objektiivid on viimase aasta jooksul läbi tegemas tõsist arenguhüpet. Tänagi esitleb Sigma uut ja väga erilist objektiivi. Nimekuju 18-35mm f/1.8 DC HSM võtab tähelepanelikuma fotohuvilise kohe kukalt kratsima. Miks? Sest seni oleme harjunud nõnda valgusjõulist ava nägema ikka vaid fikseeritud fookuskaugusega objektiivide pärisosana. Klassikalised valgusjõuliseima püsiavaga objektiivid on seni uhkeldanud avaga f/2.8. Nüüd siis – maailma esimene suumobjektiiv, millel on ava F/1.8 kogu suumi ulatuses.
Mõistagi ei sobi see uus objektiiv valgust koguma täiskaadersensoritega vaid ikka ainult APS-C sensoritega peegelkaamerate ette. Fookuskauguste vahemik 18-35mm on küll mõnevõrra väiksem kui komplektobjektiivide pakutav, kaetud on aga just see kõige magusam ala laiast vaatenurgast kuni kuldse keskmeni ehk 50mm-ni (35mm ekvivalendina). Objektiivi 1.8 ava pakub pildistajale valguse kogumise ning teravustamisulatuse osas samaväärset paindlikkkust, nagu f/2.8 püsiavaga objektiivid täiskaadersensoriga kaamerate ees. Märkimisväärselt paindlik on ka teravustamine – loomulikult on kasutusel HSM teravustamismootod ja lähim teravustamiskaugus on kõigest 28 cm.
Sigma sõnul oli sellise objektiivi konstrueerimine tehniline väljakutse ning pole põhjust kahelda, et see nõnda ka tõepoolest oli. Objektiivi konstruktsioonis on Kaks asfäärilist läätse objektiivi esi- ja tagaosas püüavad hoida pildi teravatena ka kaadri äärealadel ning neli eriti madala dispersiooniastmega läätse on lisatud kromaatilise aberratsiooni vähendamiseks.
Vaata objektiivi kohta lähemalt Sigma veebilehelt
Äsja avalikustatud Ricoh GR võiks ju olla tavaline kaamera oma suuresensoriliste konkurentide Sigma DP3, Fujifilm X100S ja Nikon Coolpix A kõrval. Aga võta näpust – GR on hoopis eriline. Ning seda mitte niiväga tehniliste omaduste, vaid hoopis hinna poolest. Selle oodatav hind Euroopas on ligi 700€ – nii soodsalt ei ole APS-C sensoriga kompaktkaamerad seni isegi ligilähedaselt olnud.
Oleks siis ehk loogiline arvata et küllap see GR üks paras kräpp on? Aga tundub, ei ole. Dpreview äsja avaldatud eelvaade maalib Ricoh GR kaamerast pildi kui võimekast fotoaparaadist, mis on hea pildikvaliteedi ja teravustamiskiiruse ning ülihea käsitsemismugavusega. Muidugi leitakse kaameral ka miinuskülgi nagu nuditud filmirežiim ja pikad menüüread. Eelvaadet saab lugeda Dpreview veebilehel, olulisemad järeldused leiad aga kenasti punktide kaupa reastatuna ka siitsamast alt:
Ricoh GR plussid ja miinused (dpreview eelvaate järgi)
- Hea hinna ja kvaliteedi suhe võrreldes peamise konkurendiga Nikon Coolpix A
- Kerge korpus, samas tugevana tunduv (tänu magneesiumsulamist kestale)
- Korralik teravustamiskiirus – ehk isegi kiirem kui Coolpix A kaameral
- Suurepärane optika. Pildikvaliteet kaadri nurkades pühib Nikon Coolpix A oma teelt
- Tasemel pildikvaliteet RAW failide salvestamisel
- Suurepärane kasutamismugavus. Dpreview nimetab GR kaamerat “kõige parema kasutusliidesega kompaktkaameraks üldse”
- Kaamera infokuva ja nuppude funktsioone saab oma eelistustele vastavalt väga paindlikult muuta.
- Pettumust valmistav videorežiim – pildikvaliteedi kohta pole küll halbu sõnu öeldud, kuid filmirežiimis ei saa määrata käsitsi säritust ja heli salvestamiseks on ainulke võimalus sisse ehitatud monomikrofon.
- JPG pildikvaliteet jääb pisut Nikoni Coolpix A`le alla
- Pikad valikute read põhimenüü vahelehtedel
Ricoh GR tootefotod ja avalikustamine – vaata uudislugu siinsamas blogis
On igati loogiline arvata, et mida suurem on fotokaamera, seda paremat pilti see ka teeb. Viie aasta eest võis see arvamus tõepoolest ka enamus juhtudest tõele vastata. Tänasel päeval aga mitte. Määravad ju pildikvaliteedi ära siiski mitte kaamera korpuse vaid pilti salvestava sensori mõõtmed. Viimastel aastatel on hakanud seni peegelkaameraile omane APS-C mõõdus sensor end ilmutama seni tillukeste sensoritega kompaktkaamerate sees. Selliseid suure sensoriga kompaktkaameraid oli enne tänast neli – Sigma DP3 Merill, Fujifilm X100S ja Nikon Coolpix A. Täna lisandub nendele neljas – Ricoh GR.
Olgu kohe ära öeldud, et Ricoh GR kaamerasse tuleks suhtuda väga tõsiselt. Miks? Esiteks seetõttu, et selle hind on oluliselt soodsam kõikidest kolmest eelpoolnimetatud konkurendist. Teiseks seetõttu, et see pakub võrreldes konkurentidega sama palju või veel enam (erandiks siin Fujifilm X100S, millel on võimekas pildiotsija ja videorežiim). Ricoh GR kaamerat on Photopointi oodata maikuu lõpus ning selle hinnaks saab olema ligikaudu 700€.
Ricoh GR olulisemad tehnilised andmed
- 16.2MP APS-C mõõdus CMOS sensor. Sarnaselt Nikon Coolpix A kaamerale ei ole sensori ees madalpääsfiltrit.
- 38 mm fookuskaugusega (35mm ekvivalent) F2.8 objektiiv
- ISO 100 – 25600
- 3.0″ diagonaaliga 1.2 m pikslit mahutav LCD – väga hea lahutusvõime (terav ja selge pilt)
- Sarivõttekiirus kuni 4 kaadrit sekundis
- 1080p filmirežiim 24, 25 või 30 kaadrit sekundis. Kahjuks ei saa seada filmirežiimis käsitsi säritust ega ka kompensatsiooni. Samuti ei ole pesa välise mikrofoni ühendamiseks.
- 12-bit RAW failide salvestamine DNG formaadis
- 10 MP äralõikerežiim (vaatenurgaga, mis on ekvivalentne 35 mm fookuskaugusele)
- Sisseehitatud ND filter võimaldab vähendada sensorini jõudvat valgust 2 stopi võrra
Dpreview.com veebilehelt saab ka juba lugeda eelvaadet Ricoh GR kaamera kohta
Pentax Ricoh ametlik pressiteade
Vasakul “tavaliste” kompaktkaamerate sees pilti salvestav sensor. Paremal Ricoh GR sees olev APS-C mõõdus sensor:
Ricoh GR kaamera ametlik promovideo
Palun kliki video vaatamiseks siia
Ricoh GR digikaamera tootefotod