Öised linnafotod (loodusmaastikel pole reeglina kunstvalgustust) on alati olnud efektsed, ka fotoportaalides on nad alati hitid olnud, sest neis on tugevat emotsiooni. Veel mõni aeg tagasi oli enamvähem ainus võimalus selliseid pilte teha maapinnalt, majade akendest, katustelt või helikopterilt.
Kuna Dji lasi hiljuti välja Dji Inspire 1 drooni jaoks spetsiaalse uue põlvkonna droonikaamera Zenmuse X5, on nüüd võimalik selliseid pilte kolmemõõtmelises ruumis sisuliselt iga nurga alt üles võtta. Olgu tõestuseks käesoleva artikli äsjasündinud fotod.
Põhimõtteliselt sai seda varem teha ka suurte droonide ja peegelkaameratega, aga pikk säriaeg oli tihti takistuseks, olen lugenud siit ja sealt ning vastavaid pilte pole ka eriti märganud ringlemas. Minu kasutuses olev Dji lahendus on säri suhtes uskumatult stabiilne ning pildid jäävad kenasti teravad. Olen seda kõike nüüd paar nädalat uue tehnikaga harjutanud ja pildid sotsiaalmeedias ka rahvale silma jäänud ning rohkelt huviliste kirju toonud. Tundub, et vajadus selliste piltide järele on olemas, kõiksugu kinnisvaraomanikud ja -haldajad eelkõige, aga ka omavalitsused ja turismisektor, tunnevad teema vastu aktiivset huvi.
Mõned tähelepanekud:
- Pilt tuleb teha hämardumise hetkel, mil linnatuled juba põlevad, aga ka taevas on veel päikesekuma. See aeg on vaid 15-30 min, sõltuvalt ilmast, loojangust, pilvedest
- Hea, kui taevas poleks päris pilves, siis on liiga pime, aga ka mitte päris tühi, sest ta loob meeleolu. Mõnusaim on koloriitne päikeseloojang pilvetupsude või -juttidega.
- Hea on see, et efektset ööpilti saab teha ka ajal, mil loodus on juba närbunud, näiteks hilissügis ja talv, kuna nö räämas olek ei paista öösel eriti välja. Oma töö teevad arhitektuur ja valgustus. Vahest on see lausa eelis, kus hooned paistavad läbi raagus puuvõrade ja suvel neid ei pildistagi.
- Kõva tuulega ööpilti ei tee, sest pikem säri (ca sekund) kipub kõikuva drooni tõttu pildi uduseks väristama.
- Hämarafoto tahab üldiselt, et ka objekti ümber oleks valgust, seetõttu eriti hästi toimib rohke valgusega südalinn.
- See fotoviis võib olla ka eeliseks, kui on soovi näidata hoonet, aga ümbrus ei tööta väga kaasa. Kui ümbrus on vähem valgustatud, hakkab pildistatav objekt nö särama ja ümbrus domineerib vähem. Samuti on oluline oskuslik kadreerimine.
- Isegi paneellinnaosa on omamoodi äge pimedas pildistatuna.
- Nagu ikka, on oluline hea järeltöötlus, kompa, valgus, kogu tervik. Pildid on üldiselt päris teravad, aga samas detailikadu on loomulikult natuke suurem kui päevastel kaadritel. Siiski pole neid probleem ka näiteks 90x60cm suuruselt välja printida.
Navigatori maja pildi puhul oli eriti oluline valida kaval võttenurk, kuna ümberringi käib sadamaalal massiline ehitustegevus.
Rotermanni kvartal on pimedas kui kosmoselinn. Üks mu lemmikuid ja kindlasti pildistan seda lähiajal veel.
Viru hotell on justkui südalinna kuningas. Sellest seeriast on pilte nii vanalinna kui sadama suhtes, vastavalt mida vaja rõhutada.
Auväärse Rahvusooper Estonia maja puhul asetasin ta suhtesse keskaegse vanalinnaga.
Sellest hoonest on ka lähemaid kaadreid, kus näiteks kuplitipud suhtlevad taamal teiste tornidega, hoone suhestub vanalinnaga.
Loe ka Kaupo Kalda artiklit: “Miks ja kuidas drooniga reisida“
Fujifilm täiendab oma hübriidkaameratele mõeldud objektiivide valikut uue tulijaga FUJINON XF35mmF2 R WR. Pisikese metallkorpuse ja avarõngaga fiksobjektiiv sobib ülihästi kasutamiseks kompaktsete Fujifilmi X-seeria hübriidkaamerate ees. 35mm fookuskaugus on poolkaadersensori ees pisut kitsam, tabades seda universaalset sama-lai-kui-inimsilma-vaatenurk sihtmärki.
Juba praegu Photopointi valikus olevast Fujinon XF-35mm f/1.4 R objektiivist erineb uus tulija peamiselt kahe omaduse poolest. Esiteks on uus varustatud ilmastikukindlate tihenditega, teiseks on uus veidi pimedama avaga (f/1.4 vs f/2.0), kuid see-eest pisema korpuse (umbes 1 cm lühem ja 17 g kergem) ja kuuldavasti ka soodsama hinnasildiga. Objektiiv on varustatud lineaarse teravustamismootoriga – see on Fujifilmi sõnul väga kiire ja suudab CIPA testistandardite kohaselt teravustada 0.08 sekundiga. XF35mmF2 R WR lubatakse turule tuua musta ja hõbedase korpusega. Novembris.
Koos objektiiviga lubab Fujifilm detsembrikuus turule tuua ka uue telekonverteri FUJINON XF 1.4X TC WR. Praegustest objektiividest ühildub see ainult XF 50-140mm f/2.8 suumobjektiiviga ja samuti tulevikus turule toodavate objektiividega.
Siin on kaamera, mida vähesed ostavad aga kõik tahavad. Sony uus RX1R II on profiklassi kompaktkaamera, täiustatud versioon 2013. aastal esitletud RX1R mudelist. Sarnaselt senistele RX1-seeria aparaatidele peitub ka uue tulija kompaktse magneesiumsulamist korpuse sees ja 35mm f/2.0 fiksobjektiivi taga täiskaadersensor.
See täiskaadersensor pole aga mitte vana 24,3 MP latakas, vaid hulga võimekam, Sony A7R II hübriidkaamerast tuntud pildisensor – 42.4 MP fotot salvestava piksli ja 399 teravustamist abistava piksliga. Tänu nendele teravustamispikslitele on RX1R II autofookus Sony sõnul RX1R kaamera autofookusest 30% kiirem. See on oluline näitaja, sest just teravustamiskiirus oli suurim miinus, mida senisele kahele RX1-seeria aparaadile ette heideti.
Olulise täiustusena on RX1R II kaameral nüüd ka integreeritud elektrooniline pildiotsija. Sarnaselt RX100 IV kompaktkaamerale on see peidetud korpuse sisse ja kargab sealt välja vastava heebli alla tõmbamise peale.
Erinevalt RX100 IV pildiotsija konstruktsioonile ei pea RX1R II pildiotsijat pärast korpusest välja kargamist enam enda poole tõmbama – see on kohe kasutamiseks valmis. RX1R II 0.74x suurendusega elektrooniline pildiotsija OLED-ekraan näitab pilti 2 359 296 piksli abil – seda on sama palju nagu näiteks Fujifilm X-T1 või Olympus OM-D E-M5 või Sony RX100 IV kaameratel.
Huvitava ja uue lahendusena tutvustab Sony RX1R II kaamera juures sisse-välja lülitatavat madalpääsfiltrit.
Madalpääsfilter kujutab endast optilist kihti pildisensori ees, mis muudab pildi natuke udusemaks eesmärgiga hoida ära peene mustriga alade virvendusi ja muid spetsiaalsemaid artefakte fotodel. Viimase aja trendiks on see, et professionaalsematel kaameratel see filter üldse eemaldatakse – nii tulevad pildid teravamad aga võivad vajada spetsiaalsemat järeltöötlust. Mäletatavasti oli Pentax K-3 esimene kaamera, millel sai madalpääsfiltri efekti sisse-välja lülitada – kaamera simuleeris madalpääsfiltri udutavat efekti sensori mikrovärinatega.
Sony teeb asja aga hoopis teistmoodi – RX1R II sensori ees on kahekihiline optiline madalpääsfilter, mille vahel olevat vedelkristallainet elektriliselt muutes saab madalpääsfiltri mõju sisse-välja lülitada. Allolev video näitab seda täpsemalt:
Sony RX1R II tundub justkui unelmate fotokaamera, sest parandatud on autofookuse kiiruse probleem ja enam pole vajadust kaamera välgukinga kinnitada eraldi hirmkallist pildiotsijat, mis komplekti suuremaks muudab. Sony RX1R II on justkui Sony A7R II kaamera – oluliselt väiksemas korpuses ja fiksobjektiiviga.
Võrreldes A7R II kaameraga on aga RX1R II aparaadil kaks suuremat puudust, millega arvestama peaks. Esiteks ei suuda kompaktkaamera filmida 4K videot – RX1R II laeks on 1920 x 1080 video 60 kaadrit sekundis kiiruse ja 28 Mbps andmesagedusega. Teiseks ei ole RX1R II kaameral värinastabilisaatorit – ei optilist ega sensorinihutusega. On küll olemas elektrooniline värinastabilisaator, kuid seegi töötab vaid filmirežiimil.
Premiumklassi kaamera eest küsitakse ka premiumklassile kohast hinda. Ilmselt integreeritud pildiotsija tõttu on RX1R II hind veel krõbedam kui RX1R kaameral – ametlikuks Euroopa jaehinnaks nimetab Sony 3500€.
Tamroni leivanumbriks on läbi aegade olnud ikka sellised objektiivid, millega saab suumida. Fikseeritud fookuskaugusega objektiive on Tamron teinud küll, kuid siiani on kõik need olnud spetsiaalsed makroobjektiivid. Seepärast oli mõnevõrra üllatuslik, et Tamron mõned nädalad tagasi koguni kaks täiesti uut ja uudset fiksobjektiivi välja tõi.
Need kaks objektiivi – SP 35mm F/1.8 Di VC USD ja SP 45mm F/1.8 Di VC USD on Tamroni kvaliteetseima SP-sarja uusimad esindajad. Valmistatud eelkõige täiskaadersensoriga peegelkaamerate jaoks kuid sobivad hästi ka poolkaadersensori ette. Need objektiivid jõudsid äsja Eestis müügile ja kaks eksemplari õnnestus mul korraks saada proovimiseks ja pildistamiseks ka Photopointi ajaveebi hõbedasele pildistuslauale. Konkreetsem analüüs ja pildikvaliteedi hinnangud jäävad ootama põhjalikumat ülevaadet. Allpool jagan esmaseid karbist-välja muljeid ja tähelepanekuid.
Karpide peal olev sinine kleeps lubab objektiividele tavalise 2 aasta asemel 5 aastat garantiid. See kehtib siis, kui 2 kuu jooksul pärast ostu registreeritakse ost interneti või posti teel. Kogu info registreerimiseks on olemas karbi sees eestikeelses voldikus.
Vaatame alguses üle mõlema objektiivi tehnilised andmed:
| 35mm F/1.8 Di VC USD | 45mm F/1.8 Di VC USD | |
 |
 |
|
| Fookuskaugus | 35 mm | 45mm |
| Maks/min ava | f/1.8 – f/16 | f/1.8 – f/16 |
| Värinastabilisaator | Jah | Jah |
| Vaatenurgad | 63°26’ täiskaadersensori ees 43°29’ APS-C sensori ees |
51°21’ täiskaadersensori ees 34°28’ APS-C sensori ees |
| Optiline konstruktsioon | 10 elementi 9 grupis | 10 elementi 8 grupis |
| Maksimaalne suurendus | 1:2.5 | 1:3.4 |
| Diafragmalabade arv | 9 (ümar ava kuni f/3,5-ni) | 9 (ümar ava kuni f/3,5-ni) |
| Filtrikeere | 67 mm | 67 mm |
| Maks. korpuse läbimõõt | 80,4 mm | 80,4 mm |
| Pikkus | 80.8 mm Canoni versioon 78.3 mm Nikoni versioon |
91.7 mm Canoni versioon 89.2 mm Nikoni versioon |
| Kaal | 480 g Canoni versioon 450 g Nikoni versioon |
540 g Canoni versioon 520 g Nikoni versioon |
| Valmistatakse kaameratele | Canon, Nikon, Sony | Canon, Nikon, Sony |
| Hind Photopointis (19.10.15) | 799€ | 799€ |
Mõlema objektiiviga on komplektis kaasas nii objektiivikork kui ka päikesevarjuk.
Nagu tehniliste andmete tabelist aimata võis, on need kaks objektiivi teineteisele ka väliselt väga sarnased. Materjalide, lülitite ja disainielementide poolest on need identsed. Esmasel välisel vaatlusel erinevad vaid pikkuse poolest. Suurem osa objektiivide korpusest tundub olevat metalne. Eesmine detail koos filtrikeerme ja bajonetikinnitusega on valmistatud plastikust.
Objektiivide vasakul küljel on kaks lülitit. Ülemise abil saab lülitada sisse-välja autofookusmootorit. Alumine on värinastabilisaatori jaoks. Värinastabilisaator on alati olnud Tamroni objektiivide üks tugevamaid omadusi ja see on üheks suurimaks trumbiks ka selle duo juures. Sigma ART seeria 35mm ja 50mm objektiividel näiteks stabilisaatorit ei ole.
Disaini ja väljanägemise poolest erineb see duo senistest Tamroni objektiividest kardinaalselt. Isegi Tamroni logo korgi peal on teistsugune. Tagumine bajonetikork on aga disainitud paksemaks ja voolujoonelisemaks, nii et see järgiks objektiivi tagaosa sujuvat üleminekut. Disainist on tunda, et Tamron on võtnud eeskuju teiselt objektiivitootjalt – Sigmalt, kes oma ART seeriaga paljude fotograafide südamed on võitnud. Samasuguse “kompromissideta kõrge kvaliteediga korpusega ja pildikvaliteediga” teatab Tamron olevat ka oma uued fiksobjektiivid.
Objektiivi tagaküljel kirjutatakse suurelt, et see on disainitud Jaapanis. Väiksemalt kirjutatakse sealsamas, et see on ka Jaapanis valmistatud.
Kuna see on fikseeritud fookuskaugusega objektiiv, siis ei ole sellel objektiivil suumirõngast. Ainuke rõngas on mõeldud teravustamise jaoks. See on kaetud tavalisest pehmema kummiga ja on ka tavalisest pikema käiguga – hea näiteks videorežiimis käsitsi teravustada.
Teravustamisrežiimi ja värinastabilisaatori nupud on näpu all oluliselt lihtsamini tabatavad kui Tamroni teiste objektiivide puhul. Lülitus on konkreetne ja mugav.
Peeneteraliselt pärlendava metallpinna keskel on teravustamisskaala. 35mm objektiivil on lähimaks teravustamiskauguseks 20 cm, 45mm objektiivil vastavalt 29 cm.
Objektiivide paremal küljel on hõbedase metalse disainielemendi peale graveeritud tähed “SP”. Need viitavad sellele, et objektiiv kuulub Tamroni kõige kvaliteetsemasse “SP” seeriasse.
Tamroni sõnul on need objektiivid ilmastikukindla korpusega. Vee alla uputada neid ei tohiks kuid vihmasajus pildistamine ei peaks neile kahju tegema. Ilmastikukindlusele viitab ka baoneti ümber olev kummitihend.
Mõlemad objektiivid on pihku võttes päris kaalukad ja matsakamat tüüpi. Võrreldes taas Sigma ART seeria ekvivalentidega on Tamroni pakutavad praktiliselt sama läbimõõduga kuid umbes 1 cm võrra lühemad. maksimaalne ava ei ole Tamronil muidugi mitte 1.4 vaid 1.8 kuid see-eest paisutab objektiivi mõõtmeid konstruktsioonis olev värinastabilisaatori moodul.
Kui juba värinastabilisaatorist juttu tuli, siis umbes selline see on (vasakpoolne on suurema peegelkaameraobjektiivi oma). Koosneb optilisest läätsest mis liigub kuullaagritel keset elektroonikablokki.
35mm objektiiv
45mm objektiiv
Huvitav ja eriline on 35mm objektiivi puhul aga see, et teravustamisel liigub objektiivi seest eesmine element väljapoole. Filtrikeerme pinnast jääb see liikumine tahapoole nii et filtrite kasutamist see ei sega.
45mm objektiiviga teravustamisel sellist liikumist ei esine.
Sellised objektiivid sobivad ideaalselt täiskaadersensoriga peegelkaamerate ette nagu näiteks Canon EOS 6D. Poolkaadersensoriga peegelkaamerate ees (nagu näiteks Canon 1200D, Canon 700D, Canon 70D) saab neid samuti suurepäraselt kasutada. Peab aga arvestama, et objektiivide vaatenurk poolkaadersensori ees muutub väiksemaks – nii et 35mm objektiivi ekvivalentne fookuskaugus on umbes 56mm ja 45mm oma portreeobjektiivile vastavalt 72mm.
Tamron on lõpuks ometi lisanud oma valikusse ka valgusjõulised fiksobjektiivid, andes nii täiskaadersensoriga peegelkaameraga pildistajale suurema valikuvõimaluse. Tamroni 35mm f/1.8 ja 45mm f/1.8 on valmistatud soodsamateks altenatiivideks Sigma ART seeria objektiividele. Soodsamad on nad tänu kolmandiku võrra väiksemale täisavale (f/1.4 vs f/1.8). Praktilisust lisab Tamroni objektiividele aga värinastabilisaator, mis aitab hämaramas käest teravamaid pilte saada.
Kümme aastat Tartu südames kõigile huvlistele kaasaegsamat fototehnikat ja fototeenuseid pakkunud Tartu Kaubamaja Photopointi esinduskauplus sulgeb 31. oktoobril uksed.
Õnneks ei koli me kesklinnast kaugele. Uus, senisest avaram, mugavam ja valgusküllasem, Photopointi kauplus avatakse 2016. aasta kevadel, üle tee Vana Kaubamaja asemele kerkivasse mitmefunktsioonilisse keskusesse.
Sulgemise eel toimub Tartu Kaubamaja Photopointis suur tühjendusmüük, kus paljud kaubad on kuni 20% soodsamad (ka soodushindadest). Soodustus kehtib ainult Tartu Kaubamaja Photopointis saadaolevale kaubale 31. oktoobrini 2015.
Seega novembrikuust tuleks tavapäraselt Tartu Kaubamaja Photopointi külastajatel parima fototehnikaga tutvumiseks või dokumendifotode tegemiseks, siirduda Eedeni või Lõunakeskuse Photopointi. Veelgi mugavam on soovitud kaubad osta Photopointi veebikaubamajast (üle 100 000 toote) ning fotod tellida PhotoExpress Online’st.
Jääme koos teiega, head Tartu Kaubamaja Photopointi fännid, ootama uut, ilusat ja mugavat Photopointi esinduskauplust uues kohas Tartu südames.