Juba Preteci turundusnipi ajal oli Panasonic välja käinud lubaduse olla esimene, kes paiskab tootmisesse ja ka müüki maailma esimesed SDXC kaardid. Tundub, et firma ei ole sellelt kursilt hälbinud. Nimelt teatab Panasonic, et 64 GB ja 48 GB SDXC kaardid on juba masstootmises. Need evivad Panasonicu sõnul kirjutamiskiirust kuni 22MB/s ja jõuavad poodidesse veebruarikuus.
Veel eelmisel nädalal ei olnud turul veel ühtegi seadet, mis oleks suutnud andmeid SDXC kaardile salvestada. 5. jaanuaril tegi SDXC-seadmete otsa oma uute digikompaktidega lahti Canon. SDXC mälukaarte tunnistavad ka eile esitletud Panasonicu kompaktkaamerad.
Aasta tagasi, CES elektroonikamessi aegu kuulutas SD Association välja uue mälukaarditüübi nimega SDXC. See on oluline samm edasi senisest SDHC kaardist. Kui viimase maksimaalne maht on 32 GB, siis SDXC maksimaalne võimalik maht on koguni 2000 GB. Rääkimata kiiremast andmevahetuskiirusest.
Eelmise aasta kevadel demos maailma esimest SDXC kaarti Pretec. Selle maht oli 32 GB ning ka andmevahetus toimus sama kiiresti nagu SDHC kaartidel. Preteci kaartidest pärast seda enam midagi kuulda pole olnud ja ilmselt ei ole nad veel turule jõudnud.
2009 suve lõpul kuulutas oma SDXC kaardid välja Toshiba. Need olid juba 64 GB mahtuvusega ning suutsid andmeid lugeda kiirusega 60 MByte/s. Toshiba kaardid peaksid turule jõudma 2010 kevadel.
Canoni soodsaimad digikompaktkaamerad kuuluvad A-seeriasse. Kõik need aparaadid said eile välja vahetatud uute ja moodsamate vastu. Lisaks kahele baasmudelile A490 ja A495 tutvustab Jaapani kaamerameister ka veidi vingemaid mudeleid PowerShot A3000 IS ja A3100 IS. Need vahetavad välja senised olijad A1100 IS ja A2100 IS.
PowerShot A3100 ja A3000 digikaamerad on esimesed A-seeria isendid, millel ei ole vooluallikaks AA elemendid, vaid Canoni enese logoga liitiumakud. Õhem ja kompaktsem toiteallikas on võimaldanud disainida senisest kenamad ja õhemad kaamerad.
PowerShot A3100 ja A3000 digikaameratel on 4× suumiga ja 35-140 mm fookuskaugusega (35 mm ekvivalendina) objektiiv, optiline värinastabilisaator, 2.7″ LCD-ekraan, 18 pildiprogrammi ja Smart Auto režiim, mis valib vastavalt pildistatavale stseenile õige pildiprogrammi. Olemas on ka näotuvastus ja 640×480 (30 fps) filmiklipi salvestamine.
Kaamerad erinevad teineteisest eelkõige sensori poolest: Kui A3000 IS mudelil on 10 MP CCD sensor, siis A3100 IS omab 12.1 MP CCD sensorit. Viimati nimetatu on lisaks hõbedasele välimusele märtsi alguses saadaval ka sinises ja punases värvitoonis.
Canon PowerShot A3100
Canon PowerShot A3000
Canon tõi eile lagedale uued kompaktkaamerad PowerShot A490 ja PowerShot A495. Need kuuluvad kõige soodsamasse hinnaklassi, asendades senise rahakotisõbraliku mudeli A480.
Uute kaamerate ühisteks omadusteks on 10 MP sensor, 3.3× suumiga 37-122 mm fookuskaugusega (35 mm ekvivalendina) objektiiv, ja 2.5″ LCD-ekraan. Mõlemad töötavad AA akude/patareidega. A495 on oma kaaslasest veidi kobedam – sellel on pisut tõhusam näotuvastusrežiim, näotuvastusega toimiv aegvõte, ja kaks pildiprogrammi, mida A490 kaameral ei ole.
Mõlemad aparaadid toetavad peagi lansseeritavat SDXC mälukaardiformaati. Turule jõudmise aega veel teada ei ole, PowerShot A495 saab olema saadaval lisaks hõbedasele kerele ka sinises ja punases värvitoonis.
Canon PowerShot A495
Canon PowerShot A490
Lisaks PowerShot digikompaktidele Esitles Canon eile, CES elektroonikamessi eel telesuumobjektiivi EF 70-200mm F2.8 L IS II USM. Tegemist on edasiarendatud versiooniga senisest valgusjõulisest EF 70-200mm F2,8 L USM IS objektiivist.
Uue mudeli optilisse konstruktsiooni (23 elementi 19 grupis) on lisatud üks fluoriitelement. Senise nelja UD-elemendi asemel on kasutusel koguni viis madala dispersiooniastmega läätse. Need võitlevad kromaatilise aberratsiooni vastu, mis – eriti teleobjektiivide puhul - kipub kontrastsetesse üleminekualadesse värvilisi helke jätma.
Minimaalne teravustamiskaugus on vähendatud 1.2 meetrini ning sellele vastavalt on maks. suurendus 0.21×. Väliselt on uue ja vana objektiivi ilmseimaks erinevuseks veidi laiem teravustamisrõngas.
Canon EF 70-200mm F2.8 L IS II USM
Canoni ametlik pressiteade
Canon toob turule uue L-seeria teleobjektiivi
Canon laiendab L-seeria objektiivide valikut tuues turule uue EF 70-200 mm f/2.8L IS II USM teleobjektiivi. Tegemist on populaarse objektiivi EF 70-200 mm f/2.8L IS USM täiustatud mudeliga.
L-seeria optika loomisel on eesmärgiks, et see vastaks ka kõige nõudlikuma professionaali vajadustele. Kasutajate tagasisidet arvesse võttes on uue objektiivi puhul lisaks sisemisele optilisele süsteemile muudetud ka objektiivi ehitust, muutes selle võimalikult tugevaks ja vastupidavaks.
Uudisteagentuuri Reuters tootmisjuht Kevin Coombs’i sõnade kohaselt on ettevõtte fotograafid kasutanud uue objektiivi eelkäijat juba mitmeid aastaid just mugavuse ja vastupidavuse pärast. „Fookuskaugus, suure valgusjõuga optika ja pildistabilisaator teevad sellest tõelise tööriista, mis on oma koha leidnud paljude tippfotograafide varustuses. Ootan uue objektiivi turule jõudmist suure huviga,” ütles Coombs.
Objektiivi EF 70-200 mm f/2.8L IS II USM uue ehitusega optiline süsteem koosneb 23 elemendist, mis on paigutatud 19 gruppi. Objektiivi moodustavad kvaliteetne fluoriidist lääts, mida ümbritsevad viis ülimadala dispersiooniga läätse, mis vähendavad oluliselt kromaatilisi aberratsioone terves suumiulatuses, et pildid jääksid teravad ja kontrastsed servast servani.
Kiire autofookus haakub suurepäraselt hiljuti turule toodud peegelkaamerate EOS-1D Mark IV ja EOS 7D võimalustega. Uuel objektiivil on ringikujuline USM autofookusmootor, mis koos kiire protsessori ja optimeeritud autofookusalgoritmi kasutusega muudab teravustamise kiiremaks ja vaiksemaks.
Endisest väiksem lähim teravustamiskaugus ja parandatud 0,21x suurendus lasevad fotograafid objektidele lähemale, ilma et tuleks objektiivi vahetada – see on tähtis näiteks ürituste pildistamisel, kus aeg mängib suurt rolli. Uuendatud pildistabilisaator annab neljaastmelise säriaja eelise, vähendades kaamera liikumisest tekkivat hägusust.
Lisaks objektiivi sisemusele on eelkäijaga võrreldes muudetud ka EF 70-200 mm f/2.8L IS II USM-i disaini, et parandada objektiivi tööd. Objektiivi väljaulatuvad osad ja lülitid on märgatavalt õhemad, et vähendada lülitite tahtmatut. Et käsitsi teravustamine oleks lihtsam on kummist teravustamisrõngas laiem ja kaetud peente vagudega.
Canon L-seeria objektiivid on ilmastikukindlad ja vastupidavad. Kinnitus, teravustamisrežiimi lüliti ja teravustamisrõngas on tolmu- ning pritsmekindlad, kui neid kasutada koos ilmastikukindla EOS-seeria kaamerakerega, on kindel, et kaamerasse ei pääse tolm ega vesi. Uus objektiiv on ehitatud nii, et see taluks professionaalsete fotograafide igapäevast töökoormust ja oleks vastupidav.
Objektiiviga EF 70-200 mm f/2.8L IS II USM on komplektis mitu lisaseadet, sh uus varjuk ET-87 ja rõngastüüpi statiivikrae B (W). Standardkomplekti kuulub ka uus objektiivivutlar LZ1326.
Objektiiv EF 70-200 mm f/2.8L IS II USM ühildub paljude Canoni lisatarvikutega, sh telekonverteritega EF 1.4x II ja EF 2x II, vaherõngastega EF 12 II ja EF 25 II ning 77 mm filtritega.
Canon Europe
Canon on maailma juhtiv pilditehnoloogia tootja ja arendaja, kelle tegevus on suunatud kahele eristuvale turuosale. Canoni ärilahendused hõlmavad ettevõtetele suunatud IT-toodete, lahenduste ja teenuste arendamist ning tarbijalahendused alates foto- ja videoseadmetest, printeritest ning skänneritest, kuni fakside ja multifunktsionaalsete seadmeteni. Canon Europe tootevalikusse kuuluvad ka tööstuslikud seadmed nagu teleobjektiivid, pooljuhid ja meditsiiniseadmed. Canon Europe annab tööd ligikaudu 11 000 inimesele Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika piirkonnas. Canon Europe on Jaapani ettevõtte Canon Inc. tütarettevõte EMEA regioonis.
Lisateavet Canon Europe’i kohta leiate aadressilt www.canon-europe.com.
Iga vähegi korraliku digipeegliga on võimalik pildistada niiviisi, et kaamerat puutuda vaja polegi. Selleks on igal endast vähegi lugupidaval kaameratootjal valikus distantspäästikud. Mõned käivad juhtmega aparaadi külge, teistega saab aga opereerida justnagu teleri kaugjuhtimispuldiga.
Mille poolest need kaks liiki teineteisest erinevad, miks üldse distantspäästikut vaja peaks minema ja kuidas seda siis kasutada – sellest räägib Point TV seitsmendas osas Anton Lember. Head vaatamist.
Distantspäästikud ja nende kasutamine from Photopoint on Vimeo.
Distantspäästikud ja muud kaugjuhtimisseadmed Photopointis