Tänane Point TV saade tuuakse teieni maalilises Lõuna-Eestis, täpsemalt Taevaskojast. Käisime Ahja jõe ääres uue Pentax KP poolkaader peegelkaameraga pildistamas ning ujumas. Nautisime lummavaid vaateid liivapaljandite kõrval ja männimetsade all. Samuti saime selle kolme tunni jooksul tunda kõiki kolme Maarjamaa aastaaega: kevadet, sügist ja talve.
Pentax KP on omapärane peegelkaamera â asetseb see Pentax K-3 II ning K-70 vahele. Samas on selle funktsionaalsus ning pildikvaliteet kohati K-3 II kaamerast üle ning teatud aspektides meenutab isegi K-1 täiskaader peegelkaamerat. Väike, asjalik ja võimekas â nende kolme sõnaga võtaks kaamera kokku. Mida kõike veel, sellest saad juba saadet vaadates teada.
⢠Pentax KP peegelkaamerad Photopointis »
⢠Pentax peegelkaamerad Photopointis »
⢠Vaata kõiki Point TV saateid siit »
Google teatas, et on arendamas uut JPEG-pildifailide pakkimisviisi. Uus algoritm toob Google sõnul mahult 35% väiksemad failid, kaotamata sealjuures pildikvaliteedis. See on kindlasti hea uudis fotograafidele, kes saavad endiselt suure lahutusvõimega faile üles laadida, säästes sealjuures andmemahtu. Samuti lühenevad selletõttu ka laadimisajad.
Guetzli, mis Å veitsi saksa keeles tähendab küpsist, tuleb ka väikese miinusega. Salvestusajad keerulisema pakkimise tõttu pikenevad ning võrreldes praegusega on kordades kauem. Google sõnul tasub see kõik ennast ära just kvaliteedi pärast ning aja lühendamiseks tehakse loomulikult tööd.
×lal on 16 × 16 pikslit pilt. Vasakpoolne originaalpilt ning paremal Guetzli aloritmiga pakitud. Keskmine, libjpeg algoritmiga pakitud pildil on rohkem artefakte kui Guetzli pildil.
Kas uus algoritm ka laiatarbesse jõuab, ei tea veel keegi. Igal juhul on tegu vägagi tervitatava uudisega. Kuigi kettaruum muutub aina soodsamaks, kasvavad ka failide suurused, mida uued kaamerad pildistada suudavad. Ka nutiseadmete kasutajad on rõõmsad, sest mobiilandmeside kokkuhoid on väga paljudele oluline.
Kes tahab ise algoritmi katsetada, saab selle alla laadida Github lehelt. Juhendi leiab siit ning tugi on olemas nii Windows, MacOS kui ka Linux seadmetele.
Allikas: Google
Fujifilm on väljastanud tarkvarauuenduse välgule EF-X500 ning kolmele hübriidkaamerale â X-T1, X-T2 ning X-Pro2. Uuendus seisnebki välgu tarkvara uuendamises â kaamerate tarkvara toob võimaluse konkreetse kaameraga välgutarkvara uuendada.
Välgu tarkvarauuendus parandab ühe olulise vea. Nimelt kui välk on ooterežiimil ning tekib ühenduse viga, siis välk ei suuda enam korrektselt töörežiimi tagasi minna. Samuti võisid leelispatareid minna niivõrd kuumaks, et palja käega neid välgust välja võttes võis tekkida põletus. ×nneks see viga on nüüd tarkvaraliselt parandatud.
Lae Fujifilm EF-X500 tarkvaraversioon 1.02 alla siit
Lae Fujifilm X-T1 tarkvaraversioon 5.10 alla siit
Lae Fujifilm X-T2 tarkvaraversioon 1.20 alla siit
Lae Fujifilm X-Pro2 tarkvaraversioon 2.10 alla siit
Allikas: Fujifilm
Fujifilmi kõrval said ka Panasonic ning Nikon If disainiauhindade jagamisel erinevaid tiitleid. Nikon viis koju auhinnad kolme kaamera ning kahe tööstusliku seadme eest. Panasonic seevastu aga korjas tervelt 22 auhinda, neist kuus foto- ning videovarustuse eest.
Peegelkaamerate kategoorias tituleeriti Nikoni tippklassi mudelid D5 ning D500. Seikluskaamerate kategoorias aga auhinnati KeyMission 360.
Panasonicu leerist aga said auhinna hübriidkaamera Lumix DMC-GX80 ning kompaktkaamerad Lumix DMC-LX15 ja Lumix DMC-TZ100. Videokaameratest said auhinnatud aga väga võimekas HC-VXF990, tippklassi kuuluvad AG-AC30EJ ning AK-HC5000. Samuti said auhinnatud Panasonicu Eneloop akupatareid. ×lejäänud auhinnad läksid näiteks DJ-varustusele, köögitarvikutele ning mitmetele muudele toodetele.
If disainiauhinnad antakse välja kord aastas Saksamaal, Hannoveris, eesmärgiga edendada erinevaid disaintooteid. Auhindu jagatakse juba 1953. aastast alates ning seda peetakse üheks kolmest tähtsaimaks disainiauhinnaks maailmas. Samuti tuleb tähele panna, et disain pole ainus kriteerium, vaid hinnatakse ka toote üldist kvaliteeti ning kasutusmugavust.
Minu kirg droonifotograafia vastu kasvas välja aastatepikkusest armastusest maastikupildistamise vastu. Otsest himu drooni lennutada pole mul kunagi olnud. Droonid on mulle lihtsalt ülikõrge statiivi eest.
Kui 2014. aastal küpses idee soetada päris esimene fotodroon ning anda maastikupiltidele uus mõõde, polnud võimalik osta poest karbi sees lennuvalmis drooni, mille kaadrid pakuksid rahuldust fotograafile, kes on harjunud nautima digipeegelkaamerast pärit faile. Niisiis pöördusin meistri poole palvega ehitada just selline droon, millelt tehtud piltidega ma rahule jääksin. Mõne kuu möödudes saabus oodatud teade: droon on valmis!
Lennumasin oli suur, stardiks valmis seatuna võttis enda alla peaaegu terve auto pagasiruumi! Mäletan oma esimest lendu â süda puperdas sees mis kole. Poleks ju mõnus vaadata, kuidas tuhandeid eurosid maksnud lennuriist juhtpuldil tehtud vale pisiliigutuse pärast sodiks kukuks. See on väga kerge juhtuma, lennates manuaalrežiimis kogenematu käega, kuid just käsijuhtimisel pidi tõusma ja maanduma. Tasapisi tulid kogemused ja pildid, kuid ka teadmine suure drooni miinuskülgedest. Esimesteks puudusteks osutusid drooni mõõtmed ja kaal. Tihti oli tarvis liikuda mitmeid kilomeetreid mööda rasket maastikku, kopter käe otsas, rasked akud, pult ja ekraan seljakotis. Eriti ebameeldiv oli see külma ilmaga. Teiseks puuduseks kujunes sobiva stardi- ja maandumispaiga leidmine: suure drooniga oli see loodusmaastikul keeruline.
Järgmisena avaldusid probleemid kaamera juhtimisel (fotokaparameetreid lennu ajal muuta ei saanud) ja üldine töökindlusetus (muide, see polnud üldse drooniehitaja süü, sest droon oli unikaalne ainueksemplar ja minu kasutamine saigi tema testperioodiks). Eks tuli heade piltide nimel nende ebameeldivustega leppida. Ja leppisingi.
Pildiõnne mul oli: võitsin aeropildikonkursil auhinnaks pisikese drooni DJI Phantom 3 Pro. Phantom näis esmapilgul olevat ideaalne lennumasin. Käsitsi piloteerimist polnud tarvis osata, lenda kuhu tahad, täiesti stressivabalt. Pisike, kerge, töökindel â mida veel ühelt droonilt tahta!? Kuid… Phantomil avaldus ränk miinuspool. Pildid olid kõlbmatud! Vähemalt nende jaoks, kes kvaliteeti soovivad. Phantom siiski kasutuseta ei jäänud, vaid täitis n-ö luuredrooni ülesannet. Uut motiivi uurides lennutasin taevasse esmalt Phantomi, tutvusin olude ja võimalustega ning sobivusel saatsin suure drooni üles pildikraami alla tooma.
Piraka drooni abil saab küll teha vingeid pilte, kuid suure ebamugavuse ja pingutuse hinnaga.
2016. aasta sügisel levisid uudised maailma suurima droonitootja DJI peagi turule paisatavast kompaktdroonist Mavic. Mavicu kontseptsioon näis andvat surmahoobi kuulsale Phantomi drooniseeriale, sest milleks Phantom, kui sama tulemuse teeb ära pisike, suisa taskusse mahtuv lennumasin. Aga ei! Hiina tarkpead olid ka Phantomi jaoks kavala plaani välja mõelnud: turule toodi Phantom 4 Pro, millel oli varasemate Phantomite ja ka tillukese Mavicuga võrreldes oluliselt suurem, koguni ühetolline pildisensor!
Foto kvaliteet kasvas Phantomi varasemate mudelite ja Mavicuga võrreldes drastiliselt. See uudis tekitas üksjagu põnevust. ×hel heal päeval helistas sõber, et ta oli leidnud netiavarustest huvitava Phantom 4 Pro arvustuse, mille põhjal võis järeldada, et tegemist on lõpuks ometi âpäris asjagaâ. Ärevus kasvas. Mis kasu oleks põnevusest ilma drooni endata! Kohe kui võimalus avanes, ja see juhtus tänu Photopointile väga kiiresti – võtsin uhiuue pildimasina karbist välja ja hakkasin testima.
Olles uut Phantomit nüüd mitu kuud kasutanud, toon välja enda kui fotograafi esimesed järeldused.
Meeldib:
- fiksobjektiivi vaatenurk ainsa objektiivina on parim lahendus (35 mm ekvivalendina 24 mm);
- sensori külgede pikkuste suhe on õige (2/3). Väga hea, et ei võetud kasutusse vanast Phantomist ja klass kõrgemast kaamerast DJI Zenmuse X5S-ist teada 3/4 külgede suhet, mille puhul peaks traditsioonilise foto külgede suhte saavutamiseks faili kärpima ning kaotama olulisi piksleid;
- sensori ja optika eraldusvõime on vägagi hea. Objektiiv âjoonistabâ täiesti talutavalt ka kaadri servaalades ja täisavaga pildistamisel.
Ei meeldi:
- piksleid võiks sensoril vähem olla. Sellega kaasneks pikslimõõdu suurenemine, mis tagaks parema signaali ja müra suhte ning ühtlasi kvaliteetsema foto. Kriitika Sonyle kui sensoritootjale! Parata pole midagi, megapikslid müüvad massidele;
- Phantom 4 Pro nõrgim koht paistab olevat objektiiv. Asi pole üldse optika eraldusvõimes, vaid madalas kontrastis ja kehvapoolses värviülekandes. On ka loogiline, et ca 1500 € maksvasse komplekti ei mahu kvaliteetne optika. Enamiku Phantomiga pildistajate jaoks on optika siiski täiesti piisav;
- kahjuks on Phantom 4 Pro kaamera laulatatud lainurkse fiksobjektiiviga. Mitmekesise pildimaterjali loomiseks on vaja kasutada erinevaid fookuskaugusi. Paljude motiivide juures tekitab sedavõrd lainurkne objektiiv ülemääraseid perspektiivimoonutusi. Ainsa fookuskaugusena on see siiski hea valik.
Mul on siiski hea meel, et tänu Phantom 4 Pro-le saavad reaalsuseks paljud kaadrid, mis varem polnud teostatavad. Kasutan 4 Pro-d selliste motiivide pildistamisel, kus on vaja kaugele lennata ja/või kuhu on keeruline ligi pääseda ning mille pildistamiseks sobib 24 mm objektiiv. 4 Pro on aken kvaliteetsemate piltideni neile, kes ei soovi droonitehnikasse tuhandeid eurosid paigutada, kuid sooviksid teha kirkaid ja ilusaid pilte. Edukaid lende ja lummavaid aerofotosid!
×ks esimesi Phantomi katsetusi. Vaade Tallinnale hämaral ajal tuulise ilmaga. DJI Phantom 4 Pro, FC6310, 1/8 sek f/2,8 ISO 400
Eesti suurim looduslik positiivne pinnavorm Vällamägi Lõuna-Eestis Haanja kõrgustikul. Absoluutne kõrgus 304m, jalamilt ca 80m. Tähelepanu väärib, et viimane lumesadu on katnud puud alates kõrguselt ca 240m merepinnast. Madalamatel kõrgustel puudel lund ei ole. Selline on Eestimaa âkõrgmäestikâ! DJI Phantom 4 Pro, FC6310, 1/80 sek f/4,5 ISO 100
Eesti üks suurimatest tehislikest pinnavormidest – Kiviõli poolkoksimägi Ida-Virumaal. Mägi leiab kasutust mäesuusakeskusena. Kõrgus merepinnast 135m, jalamilt 90m. Seega on inimene loodusele 1-0 ära teinud, Vällamägi jääb kümne meetriga alla. DJI Phantom 4 Pro, FC6310, 1/8 sek f/2,8 ISO 100
Phantom 4 pro paneb igal videosõbral silma särama, võimaldades 4K salvestust 50 kaadrit sekundis, millega saab luua mõnusalt ühtlased slowmotion videod.
Remark: Fotograaf Margus Muts (www.margusmuts.ee) on Eesti suurima ja mitmekesisema droonifotokogu omanik. Ta on droonifotodega enim auhindu võitnud fotograaf Eestis.